Delfi Erisaade

USA erukindral Ben Hodges märkis hiljuti tele-eetris, et tema hinnangu kohaselt peab Venemaa Ukrainas sõdides vastu veel vaid 10 päeva - seda tingimusel, et lääs jätkab ukrainlaste varustamist vähemalt endisel määral. Oma eeldust toetas Hodges nägemusega, mille kohaselt on venelastel lõppemas nii inim-, aja- kui ka relvastusressurss.

Kaitseväe brigaadikindral Vahur Karus olukorda samaviisi ei näe.

Delfi Erisaate külalisteks on Odessas asuv Maalehe reporter Bianca Mikovitš ja põllumees Andres Oopkaup. Saadet juhib Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop soovitab siia saabunud Ukraina põgenikel aeg maha võtta ning mitte tormata kohe esimese asjana end registreerima.

Kiiev püsib. See on saanud juba samasuguseks mantraks nagu Erich Maria Remarque „Läänrindel muutusteta“. Ja see on hea. Ehkki varasemad päevad tõid teateid Vene vägede liikumisest Kiievile lähemale ning ümbergrupeerumisest, pole otsustavat uut pealetungi Ukraina pealinnale ette võetud. Niisamuti peab Harkivi kaitse.

Erakordselt raske on olukord aga Tallinna suuruses Mariupolis, mis on Vene vägede piiramisrõngas, kus inimesed on ilma vee, elektri ja kütteta ning võib arvata, et väga väikeste toiduvarudega.

Põhimõtteliselt korvab Venemaa sõjalist ebaedu terroriga. Ning see on ajanud Ukraina põgenikud liikvele. Kui ei kardagi otseseid pomme, siis kes ikka tahaks kuskil kotti ja piiramisrõngasse sattuda.

Eesti võimud teatavad nüüd, et arvestavad koguni 100 000 potentsiaalselt saabuva põgenikuga ning kuna varasemad arvutused on läinud kõik aia taha, pole seegi mingi piir. Aga arvestame siis laias laastus kümnendikuga meie elanikkonnast.

Aga juba praegu valitseb põgenike vastuvõtmisel paras kaos.

Anu Viltrop räägib, et segadust on olnud palju kõikide jaoks, ka neile, kes soovivad põgenikke aidata. Info kogu aeg muutub.

„Vahepeal küsisimegi ukrainlastelt, et kas hetkel on sul majutuskoht olemas, kas toitu jätkub, kas sul on mõni kiire meditsiinilist sekkumist vajab probleem, tunned end turvaliselt ja kas sul on keegi, kellega vestelda. Kui tal mingeid kiiret lahendamist vajaminevaid probleeme polnud, siis oligi meil palve, et kuniks riik oma samme sätib, jälgi meediat ja kui midagi segaseks jääb, tule nädala pärast tagasi – sest ega ei oskagi ju infot anda.“

Pagulasabi on ise toonud bussidega Poola-Ukraina piirilt ära juba 4000 inimest. Seejuures on omavalitsuste võimekus siin väga erinev. Mõned annavad nii eraviisiliselt kui meediaski teada, et ega meile ei mahu. Aga Viltrop ütleb, et on ka hoopis vastupidiseid näiteid: „On ka omavalitsusi, kes ikka mõtlevad, kuidas valmistuda. Kes helistavad õnnetult, et miks te siis meile ei too, meil on kõik ruumid valmis, me ootame! Ja uusi häid töökäsi on alati vaja…“

Viltropi hinnangul peaks riik looma n-ö ühe akna süsteemi, kus niigi segaduses saabujad ei peaks eri ametnike vahel jooksma ning saaksid kogu saadaoleva nõu ja toe ühest kohast kätte.

Saates veel

Ega põgenike bussidega juurdetoomine aita kaasa Eesti võimekuse ülekoormamisele?

Mis on inimeste motiiv just siia tulla?

Kui enamik soovib tulla Tallinna, siis kust leida kooli- ja töökohti, keeleõpet?

Praegu näitab nii Eesti kui Euroopa tervikuna oma parimat nägu, kuid milliste pingetega edaspidi arvestada?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Euroopa Liidu ja kogu Lääne sanktsioone Ukraina kallale tunginud agressor-Venemaa vastu muudkui lisandub. Raske on juba järge pidada, kuuidas Vladimir Putini režiimi majandust järjest maha surutakse. Üheks esimeseks käiguks Euroopa Liidu, USA ja teiste poolt olid Venemaa lennunduse vastu kehtestatud meetmed. Delfi „Erisaates“ oli liinil Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei, kes seletas, kuidas need sanktsioonid on juba loetud päevadega kõrgelt arenenud Venemaa tsiviillennunduse sisuliselt seisanud. Hololei ütles, et nii efektiivsete sanktsioonide üle on tal siiralt hea meel. Samas aga tuleb EL-il nüüd tegeleda ligi poole tuhande lennukiga, mis kuuluvad siinsetele lennuki liisingufirmadele, aga mida ähvardab Putini määrus nende natsionaliseerimiseks.

Euroopa Liidu ja kogu Lääne sanktsioone Ukraina kallale tunginud agressor-Venemaa vastu muudkui lisandub. Raske on juba järge pidada, kuuidas Vladimir Putini režiimi majandust järjest maha surutakse. Üheks esimeseks käiguks Euroopa Liidu, USA ja teiste poolt olid Venemaa lennunduse vastu kehtestatud meetmed. Delfi „Erisaates“ oli liinil Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei, kes seletas, kuidas need sanktsioonid on juba loetud päevadega kõrgelt arenenud Venemaa tsiviillennunduse sisuliselt seisanud. Hololei ütles, et nii efektiivsete sanktsioonide üle on tal siiralt hea meel. Samas aga tuleb EL-il nüüd tegeleda ligi poole tuhande lennukiga, mis kuuluvad siinsetele lennuki liisingufirmadele, aga mida ähvardab Putini määrus nende natsionaliseerimiseks.

Tänases Delfi "Erisaates" vaatame üle, millised võimalused on Ukraina põgenikel Eestis oma lapsi kooli saata ning analüüsime kui sarnased ikkagi on Hitler ja Putin. Saate esimeses pooles on külas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ning teises pooles oleme stuudiosse kutsunud president Kersti Kaljulaidi. Delfi "Erisaadet" juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanikud Joosep Tiks ja Indrek Lepik.

Tänase Delfi "Erisaate" külalised on Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha ja diplomaat Tiina Intelmann. Saadet juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanik Joosep Tiks ja Delfi reporter-toimetaja Herman Kelomees.

Delfi "Erisaate" tänases osas räägitakse nii annetuste kogumisest Ukrainale kui ka sellest, kuidas Delfi ajakirjanik lõpuks Ukrainast välja sai. Punane Rist kogus reedeni annetusi. Uurime, palju annetusi kogunes, mida annetati enim ja millal ning kuidas humanitaarkoridoride puudumisel kogu see abi Ukrainasse jõuab? Saates osaleb videosilla teel Punase Risti kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger. Rus Delfi ajakirjanik Roman Starapopov saabus eelmisel neljapäeval Ukrainast, kust ta pikalt lahkuda üritas. Küsime, mida ta nägi, mida kohalikud rääkisid ja miks ta kuidagi lahkuda ei saanud. Delfi "Erisaadet" juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanik Merilin Pärli ja Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Sõja arengutest ja ees ootavast rääkisid Delfi otsesaates peaprokurör Andres Parmas, Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik ja ajakirjanik Martin Laine. Saadet juhivad ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Herman Kelomees.