Delfi Erisaade

Mitu korda enne kallaletungi oma naabrile väitis Venemaa president Vladimir Putin justkui ajaloole tuginedes, et ega sellisel riigil polegi justkui õigust eksisteerida. Ajaloolane David Vseviov aitab hinnata, mis Putinil viga on.

„Ei tahaks üldsegi analüüsida Putini kõnet ajalooteaduse vaatevinklist,“ alustab Vseviov. „Aga piirdume siis teadmisega, et Lenin ei ole Ukraina riigi looja, bolševikud ka mitte – vaid hoopis selle riigi hävitajad. See on üks üheselt tõestatav.“

Aga miks kasvõi Venemaa julgeolekunõukogu, keda telekaamerate ees alandati, Putinile kollektiivselt vastu ei hakanud. Kuidas on võimalik, et üks mees langetab otsuseid, mida tema lähimad nõunikud sisimas ilmselgelt heaks ei kiida?

„Ainuõige küsimus on, miks peeti vajalikuks seda meile näidata,“ kommenteerib ajaloolane. „Meile peeti vajalikuks näidata värisevate kätega luure juhti, kes ilmselt varem sel suunal tegutseb. Kes ilmselt arvas, et nuia kasutatakse lihtsalt abivahendina, et midagi välja pigistada, ning nüüd ta näeb, et keegi laseb selle nuia käiku. Aga seda näidatakse ainult ühel eesmärgil: tõestada, kes on peremees.“

Kõik ülejäänud Kremli ladviku allumine taandub Vseviovi hinnangul ainult ühele: hirm. Mitte enam stalinilikul viisil mahalaskmise ees, aga hirm kaotada näiteks privileege.

Ja Putin – milleks talle seda vaja? On ta kompleksides? Tahab minna ajalukku suure juhina nagu Peeter I või Stalin?

„Aeg on ikka natuke teine,“ usub Vseviov. „Loomulikult, kui see võim jätkub samasuguselt, siis kirjutatakse see kindlasti õpikutesse nii nagu vaja. Tegelikkuses läheb ta ajalukku aga tulevikku silmas pidades veriste kätega diktaatorina“.

Saates veel

Milline on šanss leida Kremli nukuvalitsusse osalisi?

Kuivõrd võime praegu öelda, et „põlised Vene alad“ on hoopis põlised Ukraina alad?

Mis rolli mängivad omaaegsed kasakad selles, et Ukraina on praegu demokraatia ning Venemaa mitte?

Milliseid vapustusi toob Ukraina ründamine kaasa Vene ühiskonnale?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ David Vsevioviga siit!

Eesti aja järgi natuke peale kella kolme öösel 25. veebruaril sai lõpuks Brüsselis läbi Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, kus EL-i riigi- ja valitsusjuhid arutasid reaktsiooni Venemaa kohutavale sõjale Ukraina vastu. Peaminister Kaja Kallas rääkis Delfi „Erisaatele“ kohe peale kohtumise lõppu, mida seal arutati ja milles kokku lepiti. Valitsusjuhti küsitles Raimo Poom.

Eesti aja järgi natuke peale kella kolme öösel 25. veebruaril sai lõpuks Brüsselis läbi Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, kus EL-i riigi- ja valitsusjuhid arutasid reaktsiooni Venemaa kohutavale sõjale Ukraina vastu. Peaminister Kaja Kallas rääkis Delfi „Erisaatele“ kohe peale kohtumise lõppu, mida seal arutati ja milles kokku lepiti. Valitsusjuhti küsitles Raimo Poom.

Venemaa hiiglaslik agressioon on alanud kahjuks täpselt nagu seda kõige hullemates stsenaariumites ette nähti. Rünnakud on avatud kõikjalt, kust saab. Samuti on mitmes kohas, eriti lõunas, annekteeritud Krimmist alanud pealetungiga, õnnestunud Kremli vallutusjõududel liikuda kaunis sügavale Ukraina territooriumile. Ukraina peab nähtavasti massiivse invasiooniga silmitsi olles tegema ränkraskeid valikuid mida kaitsta. „Erisaate“ stuudios on taas Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ning Krister Paris ja Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, kes vaatavad jõhkra sõja esimesele päevale otsa.

Nüüd peaks kõik riigid aru saama, et agressorite ründe alla sattunud Ukraina vajab relvaabi, finantsabist rääkimata. Vastu valget käivitas Venemaa agressiivne režiim laiaulatusliku rünnaku Ukraina vastu kõigist võimelikest suundadest. Täitusid kõige halvemad hoiatused. Delfi „Erisaade“ teeb kiire vaate sündmustele ja võtab luubi alla selle, mida peaks nüüd vaba maailm edasi tegema. Stuudios on Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ning Krister Paris. Telefoniliinil Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik.

Vähem kui ööpäeva jooksul on Venemaa astunud kiireid samme Ukraina tükeldamiseks enda soovide järgi. Kõigepealt kutsus Vladimir Putin kokku Venemaa julgeolekunõukogu, kus tal soovitati okupeeritud Ukraina idaosas olevad isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigid ametlikult tunnustada. Õhtuse telepöördumise järel Putin ka seda tegi ning Vene väed valgusid ametlikud Ukraina okupeeritud territooriumitele. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud Krister Paris ja Raimo Poom, kes vaatavad, mida see käik edasiseks ennustab. Kas nüüd kuulutab Putin välja „võidu“, nagu osa arvavad, või on see esimene samm laiaulatusliku rünnaku plaani käiku andmiseks?

Omikron lööb rekordeid. Meditsiinisüsteem on käpuli kukkumas. Ometi peab ikka osa elanikkonnast uut tüvi tühipaljaks nohuviiruseks. Kuidas panna inimesed olukorra tõsidust mõistma, aitas selgitada teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Tänast päeva, 16. veebruari on viimastel päevadel korduvalt mainitud kui võimalikku kuupäeva, mil Venemaa alustab Ukraina vastu sõjategevust. Kui tõenäoline on see tegelikult ja millised on suure vastasseisu tagamaad ning järgmised võimalikud arengud, arutlesid Erisaate podcastis Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ja Krister Paris.

Tänast päeva, 16. veebruari on viimastel päevadel korduvalt mainitud kui võimalikku kuupäeva, mil Venemaa alustab Ukraina vastu sõjategevust. Kui tõenäoline on see tegelikult ja millised on suure vastasseisu tagamaad ning järgmised võimalikud arengud, arutlesid Erisaate podcastis Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ja Krister Paris.

Eri riigid, isegi Eesti, soovitavad oma kodanikel Ukrainast lahkuda.

Kui peaks puhkema tõesti sõda, on soovitus igati mõistlik. Kas aga tasub Ameerika luuret usaldada?

EPL välistoimetuse reporter Mari-Liis Truusööt on käinud viimastel nädalatel mitmetel ametlikel ja mitteametlikel briifingutel ning kirjeldas üht sealset kohtumist: „Üks diplomaat ütles mulle väga ilusasti, et mis oleks alternatiiv? Muidugi on küsitavusi, kui mõelda ajaloo, Iraagi peale. Aga kas siis usume seda, mis tuleb Kremlist?“

Eks lähipäevad võivad tuua sündmuste arengus selgust. RusDelfi korrespondent Roman Starapopov, kes äsja sealseid kaevikuid külastas, ütleb aga, et sõduritele teeb muret hoopis muu. Kõigepealt see, et nad on sunnitud täitma Minski kokkuleppeid ja ei tohi põhimõtteliselt vastaspoolelt tulevale tulele vastata. Ja siis ebakindlus tagala suhtes:

„Nad pole üldse rahul president Volodõmõr Zelenskõiga. Kuulsin seda palju ning valjult. Nad lausa ropendavad. Aga muidu nad ootavad. Kui Putin midagi otsustab ja tuleb sõda, siis tuleb.“

Mida aga arvata antud juhul Euroopa heidutusest? Kui saata Ukrainasse Javeline, kas see tähendab veidi ka küünilist arvestust, et üks ukrainlaste poolt puruks lastud Vene tank on üks vähem meie vastu? „See on minu isiklik seisukoht küll,“ sõnab välistoimetuse juhataja Kaarel Kressa. Tema sõnul annab võiks anda aga ukrainlastele kindlustunnet, et erinevalt 2014. aastast suhtlevad lääneriigid nii nendega kui omavahel märksa ühtsemalt.

Saates arutame veel:

Miks meid hirmutab sõda Ukrainas? Kas selle pärast, et ta on meile piisavalt lähedal (sest suuri sõdu kaugemal nagu Iraagis pole me ju väga peljanud)?

Mida teeb selline pingeseisund isegi ilma sõja puhkemiseta Ukraina majandusega? (Vihjeks – Euroopa abi on köömes sealt põgenenud kapitali kõrval).

Kui ühtne on üldse Eesti avalikkus? Ennekõike pidades silmas venekeelset elanikkonda…

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!