Delfi Erisaade

Sõja 55. päevaks on jutt aina enam keerlemas tuumarelvade rakendamise ümber. Seda mitmel rindel - ohtu on väljendanud USA luure, mida on omakorda peegeldanud Ukraina president Zelenskõi, ning kõigele takka on pannud ühte lausesse "Balti regiooni" ja "tuumakohaoleku" ka endine Venemaa president Dmitri Medvedev.

Kogu kompott kokku segatuna võib ärevust tekitada. Kuid julgeolekuekspert Rainer Saks selleks põhjust ei näe.

Eesti niigi väikest kinoturgu raputas teade, et MM Grupp ostab Kinoplaza OÜ, mis haldab Coca-Cola Plazat. Seisame silmitsi kinomonopoliga? Konkurentsiameti juht Märt Ots räägib seaduselüngast, mis selleks võimaluse võib anda. Küll kinnitab ta, et amet kontrollib põhjalikult tausta. Intervjueerib Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli.

Põgenike vastuvõtt tekitab kaost. Viimaste päevade jooksul laekub ridamisi teateid, kuidas Tallinna hotellides elavatele ukrainlastele öeldakse: aeg on edasi liikuda. Millal näeme neidsamu põgenikke telkides tänaval?

Hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru ütleb, et loodetavasti lageda taeva alla kedagi praeguses kriisis ei tõsteta. Tõsi, hotellidest tuleb ilmselt liikuda edasi järgmistele elamispindadele.

Valdaru sõnul võib põgenike tunnetuses mängida rolli seegi, et neile on üritatud luua alguses maksimaalselt häid tingimusi:

„Me peame tagama põgenikele igati inimväärse eluolu, aga samas ka tagasihoidlikuma,“ hindab ta ning toob just näitena hotellidesse paigutamise. „Teiste riikide puhul, kui tuleb korraga suur sisseränne, siis nad paigutataksegi tihti tühjadesse hallidesse. Seal pole ehk ootus järgmise elamispinna suhtes nii suur. Aga meil, kui alguses pannakse hotelli, võib tekkida küsimus, et mis küll võib järgmine tase olla!“

Teisisõnu peab tegelema rohkem ootuste juhtimisega.

Saates kuulemegi, kuidas neid ootusi kokku viia. Ja veel:

Millal ja kellele hakkab tulema 900 eurot üüritoetust?

Kus on peamised bürokraatlikud pudelikaelad? Miks peab seisma näiteks ajutise kaitse saamiseks järjekorras?

Mida teha, et põgenik ei elaks ühes Eesti otsas, aga töökoht ootaks teises?

Kas võime oodata nende peatset naasmist?

Kuhu oleks kõige parem paigutada lapsed?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Oleme juba paar nädalat saanud nautida piirangutevaba elu. Koroonaviiruse levik ei ole aga kuhugi kadunud. Terviseameti juhi asetäitja Mari-Anne Härma rääkis, mis seis praegu koroonarindel valitseb ja milleks peame valmis olema sügisel, mh kes peaks tegema neljandaid vaktsiinidoose.

Europarlamendi liige ning endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) leiab, et oleks sügavalt ebamoraalne survestada Ukrainat oma territooriumi loovutama. Midagi sellist saaks nõuda üksnes riik, kes on valmis ise oma maad Venemaale kinkima.

Kui käisin hiljuti ise Ukrainas, väljendasid paljud kartust, et sõjast hullemaks võivad kujuneda läbirääkimised, kus iga hinna eest rahu sooviv lääs sunnib Kiievit olulistele järeleandmistele.

„Kui keegi tahab anda Venemaale tema rahustamiseks territooriumi, miks peaks see siis olema Ukraina, mitte mõni teine riik,“ küsib Mikser retooriliselt. „Teisest küljest jällegi, kuna meie siin läänes pole valmis vahetult Ukraina sõjategevuses osalema, siis me kindlasti ei saa sundida ukrainlasi võitlema viimase meheni. See otsus peab olema väga rangelt ukrainlaste enda teha.“

Mis puutub lääne sekkumist tervikuna, siis on Venemaa ähvardanud korduvalt, et võib „ülemäärast“ abi võtta konfliktipooleks asumisena ja vastavalt läänt rünnata. Niisamuti on kõlanud ähvardused kasutada taktikalist tuumarelva. Ent asjal on ka teine pool. Nii näiteks Venemaa üksnes ähvardab rünnata NATO relvastust tarnivaid konvoisid, kuid pole selleni seni veel jõudnud.

„Kui NATO-s peljatakse, et alliansi lennukite lähetamine Ukraina õhuruumi turvama ja potentsiaalseid Vene agressoreid alla tulistama võib viia vahetu sõjalise kokkupõrkeni NATO ja Venemaa vahe, siis pelgab ka Venemaa, et NATO riikidest lähtuvate konvoide ründamine võib viia Venemaa jaoks tagajärgedeni, mis pole neile kuidagipidi soodsad,“ hindas Mikser.

Saates veel

Euroopa parlament nõuab täielikku energiakandjate impordi peatamist. Liikmesriigid vingerdavad täiega. Kas europarlamendi saadikud saavad ikka aru, et nende soovi täitumine pole praegu kuigi reaalne?

Mis hinnang anda Saksamaale, kes küll on tohutu sammuna valmis tarnima Ukrainale relvi, kuid seab ikkagi majanduse esiplaanile?

Kui suur on oht, et sõjaraskused toovadki mõnes lääneriigis võimule populistide valitsuse, kes hakkab ühist rinnet murdma?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Sõda Ukraina pinnal on tänaseks kestnud juba 43 päeva ning lõppu ei ole veel paista. Delfi TV stuudios jagasid värskeid emotsioone Ukrainast naasnud ajakirjanikud Krister Paris ja Roman Starapopov. Saadet juhtis Laura Kalam.

Sõnastuse lihvimist ootav vaenulike sümbolite eelnõu kärbiks avalikus ruumis - sealhulgas ka virtuaalmaailmas - inimeste voli kasutada teatud sorti embleeme. Kuid kust maalt jookseb piir? Kas igal pronkssõduri jalge ette Georgi lindiga nelke poetanud vanamemmel tuleb tänavu politseiga rinda pista?

Nädalavahetusel jõudsid kõigi silme ette jõhkrad fotod ja videod Vladimir Putini sõjamasina roimadest Kiievi äärelinnades, kui Ukraina võttis need lahkunud Vene vägede käest üle. Mida me tänaseks teame seal juhtunust? Kuidas ja kas üldse räägib sellest Vene meedia? Kas need kujuteldamatud kuriteod panevad Euroopa Liidu ning maailma demokraatiad lõpuks Putini energiatulusid otsustavalt piirama? Delfi „Erisaate“ stuudios räägivad neist küsimustest Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Vene Delfi reporter Vitali Bestšastnõi. Saatejuht on Raimo Poom.

Ukraina sõbrad püüavad riiki kõigil tasanditel aidata, olgu see abi saatmisega, annetamisega või põgenike vastuvõtmisega. Kuid kõige suurem abioperatsioon on käivitunud Ukraina sees, kus on vaja tegeleda kõigega alates sõjaväe toetamisega kuni sisepõgenike aitamiseni, keda on veel palju rohke, kui riigist lahkunud inimesi. Eesti vabatahtlik Toomas Roolaid on olnud Lääne-Ukrainas kohapeal ja rääkis Delfi „Erisaates“, millele on ta seal tegelenud, kuidas Ukrainas on käivitatud suur eraisikutest vabatahtlike võrgustik, mis kogub raha, koondab abi ja suunab seda kõikjale, kuhu vaja. Isegi kõige keerulisematesse kohtadesse. Saatejuht on Raimo Poom.

MTÜ Eesti Pagulasabi aitab ukrainlasi nende sõjast räsitud kodumaal ning ka Eestis. Siin peamiselt nõustamise teel. Organisatsiooni kommunikatsioonijuht Madle Timm räägib ka, kuidas nad praeguseks annetatud enam kui 4,4 miljonit eurot täpsemalt kasutavad. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.