Delfi Erisaade

Tänase rahvusvahelise inimõigustepäeva eel saatis rida Eesti kodanikuühendusi ÜRO-le raporti, milles kritiseeritakse Eesti puudujääke inimõiguste vallas.

Raporti üks autoreid Kadi Viik märkis Krister Parisele, et eriti praegune valitsuskoalitsioon on hakanud suhtuma inimõigustesse tõrjuvalt. „Näeme, et puudub soov mingeid asju ära teha,“ sõnas ta. „Viimastel aastatel on inimõigusorganisatsioonidel kõhedam tunne.“

Tema sõnul annaks niivõrd palju inimõiguste vallas lihtsa tahtega ära teha – näiteks lubades alaealistel pöörduda psühhiaatri poole ilma lapsevanema nõusolekuta. Kuid mingil põhjusel on otsustanud EKRE eeskujul anda inimõiguste teadlikule torpedeerimisele oma heakskiidu nüüd kogu koalitsioon.

Saates kuulete:

Kuidas küll aitab inimõiguste olukorrale kaasa naiste koormuse leevendamine?

Väga vastuoluline punkt soovitustes on soov kriminaliseerida vaenukõnet. Ega pole siin paradoksi, kus sõnavabadust piirates tahetakse kaitsta inimõigusi?

Niisamuti tahetakse piirata seksuaalsuhteid. Kõigepealt täiskasvanutel alaealistega. Ning samuti tõsta abiellumise iga. Miks?

Ja miks on vale, kui vangid ei saa osaleda valimistel?

Kuula Krister Parise juhitud erisaadet siit!

ERISAADE | Karmen Joller: vaktsiini tulek ei tähenda, et olukord päevapealt päästetud by Delfi Tasku

Põllumehed olid ühed esimesed, kes said tunda kevadel eriolukorra ajal kehtestatud reisipiirangute otsest mõju. Hooajatöölised ja välismaalt appi loodetud saada spetsialistid ei saanud enam reisida, mis tõi kaasa paraja paanika. Osadel maasikakasvatajatel läksid marjad põllul raisku, sest polnud võtta kedagi korjama. Delfi „Erisaates“ räägib põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, mis on tänaseks pandeemiast tekkinud kahjust saanud ja mida tähendavad valitsuse kavandatavad välistööjõu kasutamise uued piirangud põllumeestele tulevikus. „Inimesi on maal nii väheks jäänud, et töökäte puudus on paratamatus,“ nendib põllumeeste eestkõneleja. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi Erisaates kommenteerisid vandeadvokaat Oliver Nääs ning Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Ann-Marii Nergi riigikohtu reedel avaldatud otsust, millega tühistati Harju maakohtu ja ringkonnakohtute määrused, mille järgi ei tohtinud Tallinna Sadama kohtuprotsessi kajastanud ajakirjanikud vanglakaristuse ähvardusel avaldada kohtus kuuldud tunnistusi kuni protsessi lõpuni.

Vaimse tervise koolitaja Pärtel Poopuu kommenteeris Delfi Erisaates oma magistritööd, kus uuris, kuidas koroonauudised on mõjunud Eesti inimeste vaimsele tervisele. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Teisipäeval sai avalikuks erinevate riigiasutuste vastu toime pandud päris tõsine küberrünnak. Delfi „Erisaates“ räägib Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonna juht Tõnu Tammer, miks oli oluline, see info kiiresti avalikustada, mis toimub Eesti võrkudes igapäevaselt ja ka küberohtudest, mis tavainimesi enam ähvardavad. RIA statistika ja testid näitavad, et väga paljud inimesed ei tunne ära nn õngitsuskirju ja võivad lihtsasti oma paroolid ning kasutajatunnused internetikurjategijatele loovutada. Saatejuht on Raimo Poom.

ERISAADE | Mihhail Kõlvart koroonakriisist: valitsuse praegune lähenemine pole jätkusuutlik by Delfi Tasku

Mida toob Joe Bideni võimule saamine EL-USA suhetesse? Kes Eesti eurosaadikutest kurvastab, kes rõõmustab?

Eile üle riigi tehtud korooonatestidest osutus positiivseks lausa 524, mis on järjekordne ööpäevane nakatumiste tuvastamise rekord. Delfi „Erisaate“ liinil on Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu, kellega tuleb juttu sammudest, mida astutakse rohkemate haiglaravi vajavate inimeste saabumise ootuses. Mida tähendab, et plaanilist ravi tuleb piirata? Kas on alternatiive inimestele, kelle vastuvõtud edasi lükatakse? Äsja saabusid PERH-i koordineeritavasse põhja regiooni haiglatesse uued, kevadel tellitud hingamisaparaadid, kas need parandavad valmisolekut COVID patsientide jaoks? Peedu toob välja ka ühe kriitilise asja, mis Eesti tervishoius jäi kahe epideemia laine ajal tegemata ning räägib, kust leitaks haiglatesse olukorra päris käest minemisel lisatööjõudu. Saatejuht on Raimo Poom.

Abielu. Referendum. Raske on esmapilgul midagi lõhestavamat anno 2021 leida. EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige ning ajaloolane Jaak Valge usub vastupidi, rahvahääletuse tervendavasse mõjusse.

Praeguse abielureferendumi osas märkis Valge, et tegemist on omamoodi kompromissiga, kus ühel kaalukausil võis olla ka kooseluseaduse kehtivus. Samale viitas hiljutises intervjuus ka hiljutine haridusminister Mailis Reps, kes märkis, et referendumi asemel võinuks tulla ka päris tõsised vähemuste piirangud. Jaak Valge möönis võimalust, et laual oli kooseluseaduse tühistamine, ehkki märkis, et tema seda vähemuste õiguste ahistamiseks ei peaks.

„Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas toimunud tervelt seitse abieluteemalist referendumit,” toob ta välja, et Eesti pole mingi uunikum. „Mõned ühe tulemusega, teised teisega, aga teema on igal pool õhus.”

Pärast Teist maailmasõda heitsid kaks Briti peaministrit, Winston Churchill ja Clement Attlee referendumitele kui sellistele ette, et tegemist on põhimõtteliselt diktaatorite tööriistaga. Valge tõrjub paralleeli tänapäeva Eestiga öeldes, et ei saa võrrelda rahvahääletuse korraldamist diktatuuri tingimustes ja demokraatias.

„Ma tõesti ei tea maailmas ühtegi riiki, kus referendumiga oleks mindud üle demokraatialt diktatuurile,” sõnas ta.

Valge toob näiteks ka Eestis 30-ndatel läbiviidud referendumeid, kus olid väga rängad poliitilised vastasseisud ning raske majanduslik olukord. „Kui mõelda, et see referendumi kampaania suunas kõik legaalsele rajale, siis võib väita, et referendumid mitte ei lõhestanud, vaid ühendasid ja võib-olla isegi välistasid kodusõja ohu.”

Mis puutub praegu võib-olla ees ootavasse referendumisse, siis Valge ei nõustu väitega, justkui oleks tegemist üksnes küsitlusega, kas praegust olukorda kinnistada. „Kui inimesed selle kinnistamisega ei nõustu, saab ka suunda muuta.” Valge hinnangul poleks probleemi, kui kasvõi iga kolme aasta tagant samu küsimusi uuesti küsitaks.

Saatejuhi tähelepaneku peale, et rahvale antakse nii ju vaid ette mustvalgeid küsimusi, kus pole erinevalt esindusdemokraatiast vastata, et „jah, aga...” leiab Valge, et eks siis olegi loogiline, et küsimuse püstitab valitsuskoalitsioon. „Kui lähtuda praktikas, on ka riigikogus kompromissid haruharvad. Ning see ei tähenda, et ei saa pärast rahvahääletuse tulemust kompromissi välja pakkuda.”

Kuula Krister Parise Delfi erisaadet siit!