ERISAADE | Koroonaviirus hakkas Leedus vohama muretu suhtumise pärast by Delfi Tasku

Tänaseks selgunud rahvahääletuse küsimus „Kas abielu peaks Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?” on Tarmo Jüristo sõnul piiripealne, kuid talutav variant.

Siiamaani mõttekoda Praxis juhtinud Jüristo asus sellest nädalast juhtima rahvaküsitluse „Ei” kampaaniat. Päevalehe ajakirjanik Krister Paris uuris talt, et kas irooniaga pooleks võib öelda, et Eestis ongi nüüd olemas ametlik „homopropagandist”.

Jüristo sõnul on hääletuseks valmistumise taga tegelikult palju enamat. Rahvaküsitlust kui sellist nimetab ta olemuselt ebavajalikuks, kuid ütleb, et see on meie viis muutustega kohaneda.

„Minul isiklult kindlasti rahvaküsitlust vaja ei ole ning oleks tore, kui seda ei tuleks. Nagu paljud on maininud, siis ta kardetavasti midagi kampaaniaperioodi jooksul helget kaasa ei töö.”

Konkreetse küsimuse kohta sõnas ta, et ega sellise küsimuse esitamine pole iseenesest ebaeetiline. „Küsimusi võib ikka küsida. Kui aga küsimusel on konkreetsed tagajärjed, et kellegi õigusi ahistatakse või nende tulevikuväljavaateid piiratakse, siis neile joontele läheb referendum väga lähedale,” märkis ta. „Samas praegu kuuldaoleval kujul esitatud küsimus kelleltki mingeid täna olemasolevaid õigusi ära ei võta.”

Mõistagi on Jüristo sõnul hääletusel märksa laiem mõju Eesti tulevikule.

Kui „ei”-kampaania alles alustab, siis abieluküsimuse eestvedajad teevad seda juba mõnda aega. Tarmo Jüristo kordas, et vaatamata sihtasutuse Perekonna ja traditsiooni kaitseks juhi Varro Vooglaiu tagasilükkamistele peaks teiselt poolt miljon eurot kampaaniaks päris kergesti kokku tulema.

„Kui ta arvab, et ta selliseid summasid kokku tõsta ei suuda, siis ütleksin, et ju siis minul on temasse rohkem usku, kui tal endal.”

Jüristo sõnul annaks kogu vaidlusküsimuse aga väga lihtsalt lahendada, kui kummaltki poolt oleksid kampaaniasummad avalikud.

Saates veel:

Kui eetiline on üldse rahvahääletusel osaleda?

Mida tähendab abielu mõiste Jüristo jaoks?

Võiksime ehk mõelda ka kompromissidele a’la abielu põlistamine ja kooseluseaduse lõplik vastuvõtmine?

Ega või juhtuda, et „süvariik” nurjabki referendumi?

Kuula Erisaadet siit!

Erisaates räägib COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht mikrobioloogiaprofessor Irja Lutsar eilsest otsusest kehtestada alates 16. novembrist piirangud. Kui kaua peame ootama vaktsiini?

Valitsuses on Mart Helme sõnade pärast olnud üks kriis teise järel. Ent edaspidi on valitsuses Tallinna Ülikooli poliitikateadlase Tõnis Saartsi sõnul tõenäoliselt Helme repliikidest kerkinud skandaalid läbi. Hinnates EKRE teisi ministreid ning ka erakonna juhti Martin Helmet, siis nende sõnadest otseselt ühtegi skandaali Saarts ei mäleta.

Delfi Erisaates võtsid USA presidendivalimisi kokku ning kommenteerisid Helmede rünnakuid USA peatse presidendi Joe Bideni aadressil Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ning Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Raimo Poom. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Delfi Erisaate stuudios arutlesid USA presidendivalimiste teemadel USA poliitika ekspert Kajar Kase ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Olukorra stabiliseerimiseks läheb aega. Jesse sõnul on praegu oluline hetk, kus inimesed peaksid muutma oma käitumist. „Praegu on oluline võtta teistest inimestest kaks meetrit distantsi. Kui ei ole võimalik, siis mask pähe. Kui on vaja just füüsiliselt koosolekuteks kokku tulla, siis mask pähe. Ühistranspordis kindlasti mask pähe,” loetleb ta meetmeid, mida inimene ise peaks tegema.

Tänane pilt USA presidendivalimistel antud häälte kokkulugemise järel erineb oluliselt sellest, mis vaatas vastu eile hommikul.

Olukord meenutab natuke igakordset situatsiooni valimistel Tallinnas, kus kõigepealt kuvatakse e-hääled ning siis hakkavad „mägedelt” tulevad suured häältesaagid pilti oluliselt kallutama. Ehk siis täna näib demokraatide kandidaat Joe Biden olevat võidu künnisel.

Europarlamendi saadik Sven Mikser on ilmselt üks kõige põhjalikumalt USA poliitikat jälgiv eestlane üldse. Tema kirjeldusel toimub USA-s tegelikult kahe partei vahel puht demograafilistel põhjustel selge nihe demokraatide suunas, kuid seekord suudeti vabariiklastele astuda vastu vaid riigipea tasandil. Esindajatekojas demokraatide ülekaal vähenes ning täiesti luhtus lootus saada enamus ka senatis.

Üks põhjus on Mikseri sõnul väiksemate osariikide üleesindatuses.

„Senati valimistel ei saa ju vabariiklastest senaatorid kunagi kokku enamushääli. Demokraatidel on rahvalt saadud häälte arv suurem, aga kuna suured osariigid on esindatud kasinamalt, siis ongi senat alati suhteliselt viigis või viigilähedases seisus,” kirjeldas ta.

Rohkemgi tuleks tema sõnul demokraatidel küsida, miks nad ei suutnud hoida oma enamust esindajatekojas.

Senati ja presidendi vastasseis võib otsustusprotsesse üsna põhjalikult takistada. Ent samas võib sellest, kui president on ühest ning senaatorid teisest leerist, lugeda Mikseri sõnul välja ka positiivset.

„Eks see sunnib otsima rohkem keskteed ja kompromisse. Kui vaadata, kuidas Kapitooliumi künkal on viimased neli aastat käinud hääletamine ikka väga parteilist liini mööda, pole kesktee otsimine üldse paha.”

Ehkki Trumpi meeskond nõuab juba häälte ülelugemist mitmes osariigis ning on lubanud ka kohtuprotsesse, annab Mikseri hinnangul lootust just see, et ka mitmed mõjukad vabariiklased kutsuvad valijate tahet selgelt austama.

Iseasi, kuidas see resoneerub tänavatel. Näiteks Valge maja endine „hall kardinal” Steve Bannon ennustas Eesti Ekspressile, et Bideni pooldajad võivad hakata märatsema. Teiselt poolt on täpselt sama ennustatud Trumpi pooldajate kohta.

Eesti Ekspressi välis- ja arvamustoimetaja Indrek Lepik märkis, et olemuselt on vale lugeda potentsiaalseid märatsejad ühe või teise poole toetajateks.

„Need inimesed, kes tulevad tänavale märatsema kas vasak- või paremäärmuslaste poolt ongi äärmused, mis tähendab definitsiooni järgi juba väikest osa. Alati on inimesi, kes on rahulolematud ning alati on ka neid, kes leiavad oportunistlikult võimalusi tulla märatsema,” kirjeldas ta.

Mis saab praegusest väga teravast seisust Ühendriikides edasi, lähemalt Krister Parise juhitud saates.

Erisaates räägib värskelt loodud Vanalinna ettevõtjate ühingu juhatuse liige Mait Talu sellest, mida on ettevõtjatel plaanis teha, et tuua vanalinna Eesti inimene. Mida aga soovitakse linnalt ja valitsuselt?

ERISAADE | Brüsselis elav Silver Meikar koroonakriisist: rahva seas võtab võimust masendus by Delfi Tasku