Delfi Erisaade

Olukorra stabiliseerimiseks läheb aega. Jesse sõnul on praegu oluline hetk, kus inimesed peaksid muutma oma käitumist. „Praegu on oluline võtta teistest inimestest kaks meetrit distantsi. Kui ei ole võimalik, siis mask pähe. Kui on vaja just füüsiliselt koosolekuteks kokku tulla, siis mask pähe. Ühistranspordis kindlasti mask pähe,” loetleb ta meetmeid, mida inimene ise peaks tegema.

Tänane pilt USA presidendivalimistel antud häälte kokkulugemise järel erineb oluliselt sellest, mis vaatas vastu eile hommikul.

Olukord meenutab natuke igakordset situatsiooni valimistel Tallinnas, kus kõigepealt kuvatakse e-hääled ning siis hakkavad „mägedelt” tulevad suured häältesaagid pilti oluliselt kallutama. Ehk siis täna näib demokraatide kandidaat Joe Biden olevat võidu künnisel.

Europarlamendi saadik Sven Mikser on ilmselt üks kõige põhjalikumalt USA poliitikat jälgiv eestlane üldse. Tema kirjeldusel toimub USA-s tegelikult kahe partei vahel puht demograafilistel põhjustel selge nihe demokraatide suunas, kuid seekord suudeti vabariiklastele astuda vastu vaid riigipea tasandil. Esindajatekojas demokraatide ülekaal vähenes ning täiesti luhtus lootus saada enamus ka senatis.

Üks põhjus on Mikseri sõnul väiksemate osariikide üleesindatuses.

„Senati valimistel ei saa ju vabariiklastest senaatorid kunagi kokku enamushääli. Demokraatidel on rahvalt saadud häälte arv suurem, aga kuna suured osariigid on esindatud kasinamalt, siis ongi senat alati suhteliselt viigis või viigilähedases seisus,” kirjeldas ta.

Rohkemgi tuleks tema sõnul demokraatidel küsida, miks nad ei suutnud hoida oma enamust esindajatekojas.

Senati ja presidendi vastasseis võib otsustusprotsesse üsna põhjalikult takistada. Ent samas võib sellest, kui president on ühest ning senaatorid teisest leerist, lugeda Mikseri sõnul välja ka positiivset.

„Eks see sunnib otsima rohkem keskteed ja kompromisse. Kui vaadata, kuidas Kapitooliumi künkal on viimased neli aastat käinud hääletamine ikka väga parteilist liini mööda, pole kesktee otsimine üldse paha.”

Ehkki Trumpi meeskond nõuab juba häälte ülelugemist mitmes osariigis ning on lubanud ka kohtuprotsesse, annab Mikseri hinnangul lootust just see, et ka mitmed mõjukad vabariiklased kutsuvad valijate tahet selgelt austama.

Iseasi, kuidas see resoneerub tänavatel. Näiteks Valge maja endine „hall kardinal” Steve Bannon ennustas Eesti Ekspressile, et Bideni pooldajad võivad hakata märatsema. Teiselt poolt on täpselt sama ennustatud Trumpi pooldajate kohta.

Eesti Ekspressi välis- ja arvamustoimetaja Indrek Lepik märkis, et olemuselt on vale lugeda potentsiaalseid märatsejad ühe või teise poole toetajateks.

„Need inimesed, kes tulevad tänavale märatsema kas vasak- või paremäärmuslaste poolt ongi äärmused, mis tähendab definitsiooni järgi juba väikest osa. Alati on inimesi, kes on rahulolematud ning alati on ka neid, kes leiavad oportunistlikult võimalusi tulla märatsema,” kirjeldas ta.

Mis saab praegusest väga teravast seisust Ühendriikides edasi, lähemalt Krister Parise juhitud saates.

Erisaates räägib värskelt loodud Vanalinna ettevõtjate ühingu juhatuse liige Mait Talu sellest, mida on ettevõtjatel plaanis teha, et tuua vanalinna Eesti inimene. Mida aga soovitakse linnalt ja valitsuselt?

ERISAADE | Brüsselis elav Silver Meikar koroonakriisist: rahva seas võtab võimust masendus by Delfi Tasku

Eelmise nädala alguses SDE roheliste petitsiooni ei toetanud. Eile otsustas partei volikogu aga abieluõiguse diskussiooni täie rauaga kaasa hüpata. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar kommenteerib, et on isiklikult alati abieluvõrdsust toetanud ja eelmisel nädalal ei andnud allkirja roheliste petitsioonile vaid seetõttu, et SDE volikogu polnud asja veel arutanud.

Eesti kui Euroopa piiririigi jaoks on oluline, et naabruskonnas oleksid arengud rahumeelsed. Kuid sel sügisel on ikka vastupidi läinud. Varasematele rasketele konfliktidele nn idapartnerluse riikides nagu Ukraina või Gruusia lisandus kõigepealt rahva ja võimust kinni hoidva režiimi vastuolud Valgevenes, millele järgnes nüüd kaua külmunud Armeenia-Aserbaidžaani kaua külmunud sõjalise konflikti üleskuumutamine Mägi-Karabahhis. Endistest välisministritest eurosaadikud Urmas Paet ja Marina Kaljurand arutavad Delfi „Euroopa erisaates“, mismoodi peaks ja saaks Euroopa neisse sündmustesse suhtuda.

„Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" Saates osalesid Eesti Päevalehe ajakirjanikud Krister Paris ja Vahur Koorits, saadet juhtis Joosep Tiks. Salvestus toimus reedel umbes neli tundi enne kui Reformierakond viis Kooritsa ennustuse täide.

Erisaates on külas terviseameti ekspert, kes räägib sellest, mida me peaksime viimaste päevade kõrgetest koroonanumbritest arvama. Kas a-sümptomaatilised haiged ka tegelikult alati täitsa terved on?

„Täht on sündinud.” Kui ma harilikult reserveerin poliitikutega kõneldes suure osa elutervet irooniat, siis Zuzu Izmailova tõestas, et Eesti ühiskonnas suudab suunata agendat ka keegi teine peale EKRE.

Eile allkirjastasid tema juhitud rohelised ning Eesti 200 ühisavalduse, kus kinnitasid, et toetavad samasooliste paaride õigust abielluda.

Algatus on toonud nii kiidusõnu kui kriitikat – et kas on ikka vaja EKRE mäng üle võtta ning aidata kaasa Eesti ühiskonna lõhestamisele.

„Minu eesmärk on ikka Eesti inimesed kokku tuua,” sõnas Izmailova vastuseks kriitikale. „Et lõpuks ometi oleks meie ühiskonnas rohkem sallivust.”

Tema sõnul on probleemiks just asjaolu, et poliitilisel tasandil pole küsimust lahatud. „Aeg on samm edasi astuda. Näeme, et see pole enam see Eesti, mis ta oli kuus aastat tagasi või isegi aasta tagasi. Kooseluseadus on hambutu, see ei aita inimesi enam.”

Saatejuht Krister Parise märkuse peale, et kerge on mõnd teemat üksikuna üles tõsta, kuid kas oleksid rohelised valmis seda kaitsma ka siis, kui peaksid hüpoteetiliselt pääsema riigikokku ning osalema koalitsioonis, sõnas Izmailova, et neil on omad punased jooned.

„Kui oleme osalenud parlamendivalimistel, siis on meie jaoks olnud punane joon seal, et peaksime minema üle säästlikule metsandusele,” tõi ta näite. „Sama moodi näen, et ka see on küsimus, kus me ei saa end ära peita. Poliitiline diskursus on tänaseks muutunud, oleme end väga selgelt selles küsimuses määratlenud. See käibki kaasa ka Euroopa rohelistega, et inimeste ja vähemuste õigused on rohelises agendas väga olulisel kohal.”

Saates räägime veel rohelisest lainest, mis tabanud Lääne-Euroopat, kuid Eestit veel mitte; miks peaks mõni ärimees toetama neile lühikeses perspektiivis kahjuliku poliitikat ning mis peamine:

Kas rahvaküsitlusest (tuntud ka kui referendum) osa võtta või teda boikottida?

Raplamaa hooldekeskusest leiti täna 32 koroonaviirusesse nakatunut. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juht Raivo Sults kommenteerib Delfi erisaates, et nendest andsid omakorda positiivse proovi 13 töötajat ja 19 hooldealust. Mis nüüd saab? Esmajoones märgib Sults, et ei tohi hakata süüdistama töötajaid.