Delfi Erisaade

Tänase saate ajendiks sai riigikogule esitatud välismaalaste seaduse eelnõu, millest mõned punktid võtavad õhku ahmima.

Kas teate ka, et eelnõu sisuliselt pole mingit normaalset kooskõlasturingi, avalikust diskussioonist rääkimata? Millist probleemi ta tõttab lahendama?

Nii leiab eelnõu seletuskiri siseminister Mart Helme poolt, et „pereelu saab välismaalane elada oma päritoluriigis” ning elamisluba saab välismaalase abikaasa üldse taotleda alles kahe aasta pärast. Ehk on selle taga mure tagauste kasutamise pärast sisserändeks?

Lauri Hussar parlamendivälisest erakonnast Eesti 200 nentis Krister Parisele antud intervjuus, et tegelikult puuduvad igasugused analüüsid, kui suur on praegu rändesurve ning kui palju seniseid võimalusi kuritarvitatakse.

„See seadus on lihtsalt osa laiemast trendist, mille nimi on kinnikeeramine,” märkis Hussar. Kõik käib samm sammu haaval, ka rahvastikuminister Riina Solmani nimeseaduseelnõu, mis peaks käima kurjategijate kohta, võtab sihikule n-ö korralike inimeste vabadused.

„Kui ma laenan populaarset väljendit, oli meeleolu koalitsiooni ametissastumise järel ikka nagu morispidu,” sõnas Hussar. „Küsimus, millises Eestis me ärkame, on aktuaalsem kui kunagi varem. Eestit ei anta ära suurte ampsudena, Eesti antakse ära väga väikeste tükkidena. Iga vabaduse äraandmine, iga inimväärikust puudutava tükikese äraandmine lõpuks sööb ära meie Eesti.”

Saates kuuleme:

kas Eesti digiedulugu on veel võimalik päästa?

kui tõsised üldse on Eesti teadlikud kõrvalejäämised rahvusvahelistest ühisalgatustest?

kui murelikult peaksid EKRE-sugused alt-right parteid vaatama presidendivalimisi USA-s?

miks on nominaalselt eesti keelt kaitsvad erakonnad hüljanud vene koolilaste integreerimise?

kuidas nad endale ratsionaalselt selgitavad, mis õigustab Eestile tekitatud maine- ja majanduskahju?

ning – kui nad siis võimust kõrvale jätta – kas on Eestis oodata tänavarahutusi?

Kuula Krister Parise intervjuust Lauri Hussariga pikemalt!

Erisaates räägib majandus- ja taristuminister Taavi Aas reisipiirangutest ja turismisektori toetamisest. Üks väike leevendus on valitsusel kaalumisel. Saatejuht Tanel Saarmann.

ERISAADE | Miks Lätis koroonapuhang ootamatult lõkkele lõi? by Delfi Tasku

Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanikud Raimo Poom ja Vahur Koorits kommenteerisid erisaates nädalavahetusel toimunud Keskerakonna, Eesti 200 ja Isamaa kogunemistel kuuldud sõnumeid. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt kommenteerib Delfi Erisaates 25 aasta taguse lindiskandaali tagamaid ning selle olulisi mõjusid järgnenud Eesti poliitikaelus. Saadet juhib Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

ERISAADE | Õpetajate esindaja: me pole katastroofi lävel, vaid juba otsapidi sees by Delfi Tasku

Mägi-Karabahhis ning tema ümbruses jätkusid täna öösel ägedad kokkupõrked. Raketid tabasid nii pealinna Stepanakerti kui väidetavalt ka Bakuu-Ceyhani naftajuhet.

"Vihka, vihka, vihka vaenlasi," laulavad propagandaklipis Karabahhi vabastamisele üles kutsuvad poplauljad Narmin Kerimbeyova ja Ceyhun Zeynalov.

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg tõstab esile, et kumbki pool kasutab praeguse võitluse kontekstis propagndavahendina mõneti üllatuslikult mitte Nõukokogude Liidu lagunemisele järgnenud vastastikkust etnilist puhastust, aga 20. sajandi algusperioodi sündmusi, kus põimusid armeenlaste genotsiid ning Lenini ja Atatürki sõprus.

Bergi hinnangul soovib Türgi sõda õhutades, et Kaukaasia saatust määraks just tema koos Venemaaga ning lääneriigid hoiaksid sealt eemale. Paljude aserite lootused Mägi-Karabahhi tagasivallutamisele pole küll ilmselt määratud täituma.

Türgi aktiivsuse kõrval on samas väga tähelepanuväärne Armeeniale julgeolekugarantii andnud Venemaa vaikimine. Lasebki ta nii lihtsalt oma positsioonid maha mängida?

Saates veel:

Kas selles sõjas saab üldse öelda, kes on "hea"?

Kas Armeenia poolel oli üldse mingit põhjust praegu sõda algatada?

Mis suhtes on omavahel konkreetsemalt Jerevan ja Stepanakert?

Aserbaidžaanil oleks väike võidukas sõda ju igati kasulik, aga... tuleks ta väike ja võidukas? Miks pole seda siis 30 aasta jooksul ette võetud?

Kui palju on rahvas ette valmistatud kasvõi väikeseks võimaluseks, et sõda lõpeb kompromissiga?

Eiki Bergiga vestles Krister Paris.

Oktoobrikuus saavad II pensionisamba omanikud otsustada, kas soovivad ajutiselt oma sambamakse peatada. Koroonakriisi tõttu peatas valitsus juba suvel enda poolsed maksed enamikule sambaomanikest, nüüd on võimalus ka ise nö maksepuhkus võtta. Mida tooks selline otsus kaasa? Mida lubatakse aga maksete jätkamise eest. Delfi „Erisaate stuudios on rahandusministeeriumi kindlustuspoliitikaosakonna nõunik Kertu Fedotov, kes kõik täpselt lahti seletab. Saatejuht on Raimo Poom.

Tänases Eesti Päevalehes sõnab TTÜ rektor Tiit Land, et Eesti ei suuda tasuta kõrgharidust kaua ülal pidada. Erisaates jäävad Ekspress Meedia ajakirjanikud ühele arvamusele: lisaraha peaks ühel või teisel kujul tulema tudengi taskust.

Õigusteadlane ja Eesti Inimõiguste Keskuse nõukogu juht Katrin Nyman-Metcalf küsib Delfi Erisaates, et kui suurem osa demokraatlike riike on vaenukõne probleemideta kriminaliseerinud, siis mis on Eesti põhjendus sellega mitte hakkama saada.