Delfi Erisaade

Ekspress Meedia uurivad ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine rääkisid Delfi Erisaates, kuidas koostöös enam kui 100 maailma ajakirjandusväljaandega valmis mastaapne ülevaade maailma eliidi kahtlastest rahaliigutamistest ja milliseid paljastusi selle raames lähiajal Eesti Päevalehes on veel oodata. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Miks on ühtäkki kaitseväele vaja relvasüsteeme nii kiiresti osta, et tavalisi hankeid teha ei saa? Terve nädal on valitsuse eelarvekõneluste taustal keerelnud väikesed pöörised kaitsekulude ümber. Delfi „Erisaate“ stuudios on ajakirjanikud Kärt Anvelt ja Vahur Koorits, kes harutavad küsimused selgelt lahti, ning seletavad, mis probleemide pundar on seal tekkinud. Kaitseinvesteeringutes tark ei torma. Saate teises pooles arutatakse, kas laenurahast jooksvate kulude tõstmine on tark tee ja miks valitsus seda nimme võib teha tahta. Saatejuht on Raimo Poom.

Mida teeb Elektrilevi, kui väljas lõõtsub tormimõõtu tuul? Miks meil aastal 2020 veel elektrikatkestused esinevad? Kui suured on ühe tormi kahjustused rahasse panduna? Kõigest sellest oli juttu Elektrilevi varahalduse juhi Rasmus Armasega.

ERISAADE | Vadim Belobrovtsev: kui mõnes koolis on koroonakolle, võib rakenduda punane stsenaarium by Delfi Tasku

Koroona leviku väljavaated on igal pool sügisega süngemaks muutunud. Millal võiks vaktsiin hingamisruumi tuua? Delfi „Erisaade“ võttis täna luubi alla võimlaiku koroonavaktsiinini jõudmise küsimuse. Saates oli külaliseks ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi, kes rääkis, kus maal koroonavaktsiini arendamine maailmas on ning mida arvata rohkem tähelepanu pälvinud uudistest vaktsiini olemasolu või väljatöötamise tõrgete kohta. Saatejuht oli Raimo Poom.

Äsja leidis aset ajalooline kohtumine: esimest korda pärast Valgevene presidendi Aljaksandr Lukašenka „tagasivalimist” ning järgnenud protestilainet kohtus ta oma Moskva „suurema venna” Vladimir Putiniga.

Kohtumise õhustik enne valimisi oli pinev: nagu kirjutas kasvõi oma blogis kriitik Artemi Troitski, olid laual kolm stsenaariumi – hea, halb ja kuri.

Igor Taro, kes hoiab Valgevene sündmusel igapäevaselt silma peal, märgib, et Lukašenka täitis taktikalise eesmärgi: ta näitas Putinile, kes on majas peremees, sellest ka jõhkrus. Ent kas aitab see proteste lämmatada?

Kui võtta ette Ukraina näide, läheb pigem hullemaks. „Selleks, et protsess jõuaks nii kaugele, et inimesed vabaneksid Lukašenka ikkest, tuleb mingit verehinda maksta,” lõpetas Taro. „Küsimus on selles, et kas õudne lõpp või lõputu õudus.”

Saates veel:

Kui palju alandust Putin Lukašenkale kohtumisel välja valas?

Millal hakkab inimeste peal toimima reaalne valu – vallandamised ning ülikoolidest väljaheitmised?

Euroopa Liidule on heidetud ette liiga pehmet suhtumist Lukašenka režiimi, ometi nägime, kuidas lääs sundis Venemaa vana liitlast Serbiat Moskvat hülgama. Kas kulgeb nüüd läbi Minski uus rindejoon?

Millal hakkab mõjuma valgevenelastele televiisorisse jõudnud Vene propaganda?

Ja peamine: kuidas on nii, et võimud ei suuda üle värvida ühtainsat seina??

Kuulake Krister Parise intervjuud Igor Taroga siit!

Kallas avas saates mitu erinevat teemat: Reformierakond hakkab Helmet umbusaldama, sügisel hakatakse väikeste lahingutega koalitsiooni lammutama ja Reformierakonna presidendikandidaat on Kersti Kaljulaid.

Siseministeerium tutvustas selle nädala teises pooles avalikkusele uut eelnõud, mis karmistaks välismaalastele Eestis õppimist, töötamist ja siinviibimist. Saates on külas siseministeeriumis eelnõu tutvustamisel käinud Ärilehe ajakirjanik Ann-Marii Nergi.

Sotsiaaldemokraadist riigikogulasel on kartus, et suure suuga lubatakse pensionitõusu, kuid inimesed pettuvad, sest see tuleb pisike. Esmaspäeval koguneb peale suvepausi taas riigikogu. Kui koalitsioon juba paneb valitsuses kokku eelarvet, siis mis küsimusi tahab arutada parlamendis opositsioon ja mida mitte. Delfi „Erisaate“ liinil oli otse Narvast sotsiaaldemokraadist riigikogulane Katri Raik, kellega tulid kõne alla tööpuudusega tegelemine, koroonaaegne koolide toimimine, aga samuti laenamine ning suured eelarve kulutuste lubadused. Ja muidugi ka pähkel, mis tõenäoliselt võimuliidust riigikokku saadetakse ehk siis rahvaküsitluse korraldamine aasta pärast, mis puutub perekonna defineerimisse. Saatejuht on Raimo Poom.

Tahate minna reisile? Praegustes tingimustes? Ütleme nii, et väga just ei kutsu. Ometi on lahendus silme ees, räägib Estravel Grupi asutaja ning juhatuse liige Aivo Takis.

„Inimesed ei taha mitte tingimata veidi odavamalt kohale jõuda, vaid kindlustunnet,” rääkis ta intervjuus Krister Parisele. „Nad ei taha, et kohale jõudes pannakse sind otse öeldes koduaresti. Või siis tagasi tulles ikka saad oma normaalse eluga edasi minna või pead jälle istuma kaks nädalat koduarestis.”

Tema sõnul oleks ideaalne, kui Euroopa Liit lepiks kokku ühistes reeglites. „Selleks ei pea panema paika mingit ümmargust numbrit, et siis iga nädal seda muutma hakata, vaid selleks võiks olla mingi keskmine. Kõige rohkem meeldib mulle Läti suhtumine, et otselende lubatakse riikidesse, kus on kuni kahekordne keskmine nakatumise määr.”

„Praegu on nii, et saad reedel teada, kuhu sa esmaspäeval saad sõita. See pole ju normaalne! Hetkeseisuga on Eesti ainukene Euroopa Liidu riik, kus otselende ei saa toimuda enamusse Euroopa lennujamaadest. Ainuke riik! Mina ei ole uhke sellise austava esikoha üle ja ma arvan, et keegi ei ole,” pahandas ta. Ehk siis teisisõnu – kui riik ei sega, tuleb omadega välja ka turismisektor.

Takis ei nõustunud ka kuidagi seisukohtadega, nagu ei peaks turismisektorit enam eraldi palgatoetustega hinges hoidma. Ta tõi näitena tütarfirma Soomes, kus riigi, töötukassa ning ametiühingute pealt kokku antakse sisuliselt sundpuhkusel olevatele inimestele 80% nende senisest sissetulekust. Aga märksa paremini on Takise sõnul tegutsenud Eestist ka näiteks Läti ja Leedu.

Saates uurisime veel:

Kui ülejäänud majandusel on põhi loodetavasti läbitud, siis turismisektorile suve ei tulnudki. Ometi pole reisimine ka päris null nagu lockdownide kõrghetkel. Kuidas suvi kuskil aprillis tehtud prognoosidele vastas?

Mitmedki maad tegid erandlikke pakkumisi turistide meelitamiseks. Koroonakindlustusest ööbimiste kompenseerimiseni välja. Oli neil üldse mõju ka?

Ja mis saab edasi. Suusareisid Euroopas? Soojamaareisid Egiptusesse? On’s meil talvel üldse lootust?

Samas on palju räägitud, et odava lendamise aeg ongi nüüd tegelikult ümber. Kas need, kes „kuldse aja” kasutamata jätsid, ongi nüüd hiljaks jäänud?