Delfi Erisaade

Koalitsioon asus Louis Freeh büroo lepingu asus ringkaitsesse. Freeh teatas, et ta polegi enam (Eesti) advokaat vaid lobist. Küsimused ei lahene, vaid kuhjuvad.

Eestis on puhkemas kohtulahing, kus kumbki pool tunneb, et ühe poole vabadus riivab tema oma.

Kas Alari Kivisaarel on õigus end raadioeetris vabalt väljendada? Aga kui teisele poolele tundub, et see on rassistlik, mismaani tohib tema seda välja öelda?

Kivisaar on alustanud või alustamas kohtuteed nii tudengi ja kunstniku Katrina Indiana (ametliku nimega Raiend) kui ka näiteks roheliste erakonna juhi Züleyxa Izmailova või kirjanik Sass Henno vastu. Raadiohääle kinnitusel on tegemist ei vähema kui koordineeritud kampaaniaga tema hävitamiseks.

Kus jooksevad piirid? Mis hetkel muutub sõnavabadusega kaitstud hinnang laimuks? Milliseid kannatusi see inimesele põhjustab?

Ega nõuda Eestis 75 000 euro maksmist pole hea maitse piire ületav?

Kus jookseb diskussiooni ning mahakarjumise piir? Kas võib nõuda, et kellegi poolt rassistlikuks peetud sõnavõtud keelataks?

Ja kui mängu tuleb kohus, ega ahenda juba hirm kohtukulli ees sõnavabadust iseenesest?

Ning teisalt – kui mingi seltskond peakski otsustama inimest n-ö tühistada, ta avalikust ruumist välja süüa – kuidas peaks riik ja ühiskond teda sedalaadi „kambakate” eest kaitsma?

Teema on kaugel mustvalgest. Kui eelmises saates said sõna Katrina Indiana ning tema advokaat Meris Velling, siis täna on stuudios Alari Kivisaar koos enda esindaja Robert Sarvega. Nendega vestleb Krister Paris.

Igale mõjule on olemas vastasmõju. Kui tudeng ja kunstnik Katrina Indiana algatas petitsiooni, et raadiohääl Alari Kivisaar väidetavalt rassistlike ütluste pärast lahti lastaks, ei osanud ta ilmselt oodata, et ühel päeval potsatab postkasti hagiähvardus 75 000 eurose kahjunõudega.

Nüüd on aga algamas kohtuprotsess, millest kujuneb ilmselt märgiline murdepunkt, kus joonistatakse maha sõnavabaduse piirid Eestis. Jutt ei käi faktidest, Kivisaare väljaütlemised on teada. Küll aga hinnangulistest väidetest, mille osas nüüd peab kohus oma seisukoha kujundama.

Kas Kivisaare väljaütlemised on rassistlikud?

Aga kas teda tohib nimetada rassistiks (ka siis, kui nad pole)?

Kus jookseb ikkagi piir, kus ühel pool on sõnavabadus ja teisel pool solvumine?

Kuidas aga end kaitsta, kui sinu hinnangul tehakse mõne avalikkusele mittemeeldiva sõnavõtu pärast kambakas?

Kas aga teisalt ei juletagi peagi enam sõna võtta, kui teatakse, et raha ja närvid pole seda enam väärt?

Küsimusi on rohkem kui täna veel vastuseid ning paljuski võtab need kokku üks Euroopa kohtuni jõudnud kaasus: kas ajakirjanik võib öelda poliitiku kohta "idioot"?

Teema üle artulevad Kivisaare vastase petitsiooni algataja Katrina Indiana ja ning teda esindav büroo Liverte vandeadvokaat Meris Velling, keda usutleb Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris.

ERISAADE | Ööpäevaga lisandus üheksa koroonapositiivset by Delfi Tasku

Tänases Erisaates oli juttu e-residentsuse ümber toimuvast. Täna avaldas Riigikontroll auditi, kus hinnati programmi tulusust ning seda, kui hästi me e-residentide tausta tuvastada suudame. Räägime ka sellest, miks püüdis siseministeerium auditit salastada? Külalisteks Ruth Annus siseministeeriumist ja Ott Vatter e-residentsuse programmist. Saatejuht Tanel Saarmann.

Venemaa on võtnud ette ajaloo, mõnede arvates ka ümber kirjutamise.

President Vladimir Putin kirjutas ajakirjas the National Interest suure ajalooartikli, kus leiab muu hulgas, et Baltimaad ühinesid Nõukogude Liiduga justkui vabatahtlikult. Venemaa saatkond postitas aga Teherani kõnelustelt transkriptsiooni, kus näikse, et Roosevelt oli justkui nõus Baltimaade inkorporeerimisega.

See kõik tekitanud Eestis tugevat vastukaja. Igor Kopõtin näiteks kirjutas Päevalehes, et Venemaa näib suisa valmistavat ette ideoloogilist platsdarmi rünnakuks Baltimaade vastu eesmärgiga neid NATO-st välja saada.

See ei ühti samas justkui tavainimese igapäevatunnetusega – on’s tõesti Sauroni silm nüüd just meie peale langenud?

„Siil võib küll karu torkida, aga see lõpeb siili jaoks ikkagi halvasti,” nendib politoloog Viljar Veebel.

Milline võiks olla üldse stsenaarium, et kedagi NATO-st lahkuma panna?

Samas Toomas Alatalu väidab, et tegelikult oli Putini artikkel suunatud ikkagi n-ö suurele lugejale, maailma suurriikidele, ning sõnumiks oli, et otsustajate ring tuleb maailmas võimalikult väike hoida. Mis saab Venemaal võimalikult multipolaarse maailma vastu olla?

Alatalu väitel näeb Moskva tegelikult Euroopas ettevaatlikku leppimisvalmidust, mis väljendus läbi Macroni valmisoleku Moskvasse paraadile sõita. Teod seda ei kinnita, sanktsioonide järjestikkune pikendamine näitab ikkagi, et kuniks „Krõm naš”, on ka karistusmeetmed olemas. Või siiski on Putinil õigus loota?

„Siin on nüüd kaks skeemi – kas lahkub Putin siit ilmast või lahkuvad Merkel ja Macron poliitikast,” märkis Veebel. Tema sõnul on aga ka Merkel selline saurus, kes olnud poliitikas kauem kui Leonid Brežnev.

Eks Venemaa välispoliitika lähtu sageli just sisepoliitilistest vajadustest. Kui mures peaks Putin olema praegu selle pärast, mis sünnib Habarovskis?

Ja kui võtame kokku - kas Eestis seni kõlanud reaktsioonid ajaloo „ümber kirjutamise” katsetele on adekvaatsed? Või on tegu n-ö „otsitud narratiiviga?

Lähemalt Krister Parise vestluses politoloog Viljar Veebeliga!

Delfi Erisaates räägivad Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Joosep Tiks Eestit rahapesujuhtumis uurima asunud Louis Freeh huvide konfliktist. Saadet juhib Eesti Päevalehe toimetaja Peeter Kormašov.

Parempoolsed on pealtnäha üks mõjutu ühendus Isamaa erakonna sees. Kuid siiski. Eesti Päevalehe ajakirjanikud Vahur Koorits ja Krister Paris räägivad, et lisaks Helir-Valdor Seederi Isamaale on koalitsiooni laua taga uus jõud.

Mis üleüldse on Isamaa parempoolsed? Erakonna juht Helir-Valdor Seeder ütles, et üks mitmest parteisisestest ühendustest. Samas annavad parempoolsete väljaütlemised arusaama justkui palju suurema kaliibriga ettevõtmisest.

ERISAADE | Koroonakriisi mõju narkoturul: üliohtlik "ufo" on kadunud, fentanüül tõstab veidi pead by Delfi Tasku

Erisaates on külas Fontese partner Irja Rae, kellega tuleb juttu tippjuhtide värbamisest ja sellest, kas 6900-eurone töötasu on tõesti rõõgatult kõrge? Miks on raske erasektorist tippjuhte avalikku sektorisse tuua? Saatejuht Tanel Saarmann.