Delfi Erisaade

Delfi erisaates kommenteeris värskemaid arenguid võitluses koroonaviirusega Terviseameti juhi kohusetäitja Mari-Anne Härma. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Mitu nädalat põrkusid koroonakriisi mõjude eri nägemused maasikapõldudel. Marjakasvatajad rääkisid hädast tööjõuga, Toompealt vastati, et töötus on ju kriisis kasvanud. Delfi „Erisaates“ on külas töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets, kes räägib tööturul kujunenud olukorrast. Tema sõnul osutusid reisipiirangutest tekkinud võõrtööjõu kriisis osutusid edukamaks marjakasvatajad, kes kõrgetes nõudmisetes natuke allapoole tulla. Töötute hulk pole kasvanud nii palju kui koroonakriisi tipus ehk kardeti, kuid sügise vaates hoitakse silma peal ehitussektoril ning toitlustus- ja majutusvaldkonna hakkamasaamisel. Praeguseks on aga selge, et noored on juba saanud rohkem pihta tööväljavaadete osas, kui teised. Töötukassa eksperti küsitleb Raimo Poom.

ERISAADE | Ilmateadlane: tormist pole laupäeval pääsu! Kas peagi võib tulla kuumalaine? by Delfi Tasku

Eesti üliõpilaskondade liidu asejuht Joonatan Nõgisto kritiseerib Delfi erisaates valitsuse üha karmimaid samme välisüliõpilaste vastu.

Delfi „Erisaate“ stuudios on põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo, kes seletab, kuidas põllumehed vaatavad eilsetele valitsuse otsustele võõrtööjõudu taas Eestisse lubada. Tõnissoo hinnangul on selge, et otsused aitavad põllumehi edasi, sest maasikakorjele järgneb ju teiste põllusaaduste valmimine, mis vajavad koristust. Kuid põllumeeste esindaja ütleb, et piiri avamisega kaasas käinud valitsuse lubadus lühendada hooajatöötajate Eestis viibimise perioodi üheksalt kuult aastas kuuele ei pruugi sobida farmidele, kus ligi veerand Eesti piimast lüpstakse piiri tagant toodud abikätega. Samuti nendib Tõnissoo, et valitsus jäi maasikakasvatajate aitamise vaates kolm nädalat oma otsusega hiljaks ja kompensatsiooni küsimus on täiesti põhjendatud. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi erisaates kommenteerisid poliitilist olukorda Poliitikaradari toimetaja Urmas Jaagant ja Maalehe ajakirjanik Argo Ideon. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Delfi erisaates lahkasid Aivar Mäe ahistamisskandaali arenguid kogu loo avalikkuse ette tooja, Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

ERISAADE | Tööjõukriis: kas tööta jäänud linnainimesed hakkavad ukrainlaste asemel lehmi lüpsma? by Delfi Tasku

Hiljutise Estonia teatri juhiga seotud naistöötajate ahistamise skandaali valguses seletab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, et ahistamisest saame rääkida, kui olukorda on kaasatud võimu positsioonil olev isik. Sellisel juhul on tegemist võimu kuritarvitamisega, mis teises pooles tekitab häbi ja alandatuse tunnet. „Kas mingi olukord on väljunud piiridest või mitte, määrab ohvri isiklik tunne,“ ütleb Oidermaa.

Saatejuht Heidit Kaio, ajakirja Eesti Naine peatoimetaja: „Mina olen naisülemusena teinud meeskolleegile enda meelest komplimendi, küsides, kas ta on kaalust alla võtnud. Eeldasin, et inimestele meeldib, kui nende kaalukaotust märgatakse. Kas seda olukorda võib võtta ahistamisena.“

Anna-Kaisa Oidermaa: „Küsimus on, et kui palju me peaksime töökohal võtma teemaks eraelulisi seiku, milleks on ka kehakaal. See pole ju töö tegemise seisukohast enamasti oluline.“

Heidit Kaio: „Kas siin pole peidus risk, et tulevikus on meesülemusel keeruline koosoleku alguses öelda kasvõi small-talk´i vormis, et „sa näed täna hea välja“ või „see kleit sobib sulle“.

Anna-Kaisa Oidermaa: „Tegelikult võib komplimendi teha ka tööpanuse kohta.“

Saates osalejate hinnangul pole õigustatud arvamus justkui oleks suhtumine ahistamisse muutunud viimastel kümnenditel. „Isegi feodaalajal, kui mõisnik käperdas naist vastu viimase tahtmist, siis mõisnik teadis, et ta astub mingist piirist üle. Sama moodi oli see ka nõukogude ajal,“ arvas Heidit Kaio.

Ahistamist võib esineda ka perekonnas, lähtudes ikka sellest samast võimu positsioonist, sest perekonnaski on oma võimu hierarhia. Näiteks 39-40 aastaselt naiselt pärimine, et „millal pisiperet ka tuleb“ või noormehelt „kas sul pruut ka juba on“, võib mõjuda ahistavalt ja alandavalt.

Kuula lähemalt saates osalejate arvamusi ahistamise kohta podcastist.

Eelmisel nädalal jättis Saaremaal toimunud Balti riikide presidentide kohtumisele tulemata Leedu riigipea Gitanas Nausėda. Laiema avalikkuse ette jõudis Leedu ootamatult kõrgetasemelise boikotiaktsiooni põhjus – Vilnius tahab Valgevenet karistada enda piiri äärde ehitatud uue tuumajaama eest sel viisil, et ei seal ega mujal idapiiri taga toodetud elektrit ei saaks enam siiapoole müüa. Aga kuna elektrivõrgud on omavahe ühendatud, siis oleksid Leedu soovil laiemad mõjud. Lisaks Valgevene elektrile tuleks keelata ka Venemaa elekter, sest nende võrgud on omavahel ühenduses. Teisalt peaksid ühendused Venemaa-Valgevenega külma panema ka Eesti ja Läti, kes omakorda on ühendatud Leeduga. Eesti elektri põhivõrku haldava Eleringi juht Taavi Veskimägi seletab, miks on pundar tekkinud ja millised vaated on eri osapooltel. Saatejuht on Raimo Poom.