Delfi Erisaade

Eile tegid Tallinna linnajuhid ning majandusministeeriumi ja Rail Balticu arendajad pealinnas tiiru eeldatavasti 2023. aastal käivituva uue trammiliini koridoril. Uued rööpad pandaks maha kesklinnast sadama suunal ja seega saavutataks lõpuks trammiühendus lennujaama, tulevase suure Ülemiste reisirongiterminali ja Tallinna merevärava vahel. Delfi „Erisaate“ stuudios rääkis Tallinna linnaplaneerimise ja transpordi eest vastutav abilinnapea Andrei Novikov, millised on järgmised trammiliinide arendamise plaanid pealinnas. Ta seletab, miks pole pea mingit perspektiivi näiteks Viimsi trammil või Laagna tee Lasnamäe rööbasühendusel. Kuhu võiks Lasnamäe tramm selle asemel tulla? Ka on jutti bussitranspordi arendamisest, saatejuht on Raimo Poom.

Marjamaa talu peretütar ja turustaja, Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets ütles esmaspäeva hommikul Delfi erisaates, et kui selle nädala kuuma suveilma prognoosid paika peavad, saabub Eesti põldudel koduse maasika kõrgaeg juba jaanipühadeks, marjade korjajaid napib aga endiselt. "Kui olukord oli väga ärev, siis praegu valdab õrn paanika," sõnas ta.

Delfi laupäevahommikuses erisaates arutlevad Lihula tragöödia sündmuspaigal käinud ajakirjanikud Madis Jürgen ja Joosep Tiks koletu sündmuse ja selle kajastamise üle. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Erisaates on külas Hestia Hotel Groupi juht Kaisa Mailend ja turismifirmade liidu juht Mariann Lugus. Juttu tuleb positiivsetest trendidest turismisektoris. Muuhulgas räägime aga ka sellest, kuidas Leedu oma turismiga seotud ettevõtteid aitamas on. Saatejuht on Tanel Saarmann

Tallinna Laste vaimse tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg märgib, et viimase viie aastaga on psühhiaatrilist abi vajavate laste hulk märgatavalt tõusnud.

„Ükski inimene ei tule kergekäeliselt otsima vaimse tervise probleemi juures abi,” kommenteeris ta Eesti Päevalehe artiklit, et EKRE vastuseisu tõttu ei tohi alaealised ilma vanemate nõusolekuta psühhiaatri poole pöörduda.

Kleinbergi sõnul pole praeguses rängas situatsioonis, kus paljud vanemad on üle töötanud või elavad sootuks teises riigis, neist tihti oma lastele adekvaatset aitajat. Tihti tuleb ette, et kui viimaks alaealine oma probleemidega psühhiaatri juurde jõuab, tuleb kõigepealt harutada lahti hoopis lapsevanemat ennast. Ning muidugi tuleb ette ka juhtumeid, kus lapsevanema näol on hoopiski tegu kurjategijaga.

Lastepsühhiaatri sõnul paneb ta tähele, et vanemliku järelevalveta ehk n-ö tänaval hulkuvate teismeliste osakaal on hakanud pärast 90-ndate harjale järgnenud langust jälle tõusma. Kleinberg toob erilise murekohana esile, et Eestis kiputakse probleeme lahendama alles siis, kui juhtub midagi hullu. Ometi kasvatab iga kunstlik tõke abi otsimisele tõenäosust, et keegi jääbki kriitilisel hetkel täiesti üksi.

Millist mõju avaldas vaimsele tervisele COVID-19 tõttu kehtestatud karantiin?

Võime me näha veel palju selliseid vägivalla purskeid nagu praegu Lihulas?

Kui psühhiaatria vastuvõtud on pilgeni täis, mis kasu siis üldse sellest, kui keegi abi otsib?

Kas on õnnetus sündida Eestisse ja eriti Eesti ääremaale?

Kuulake Krister Parise erisaadet lastepsühhiaater Anne Kleinbergiga siit!

Sotsiaalkindlustuameti ohvriabi juht hoiatab, et Lihulas toimunud tapmiste sarnaste kuritegude ärahoidmine ei kätke endas lihtsaid lahendusi. Iga kuritegevuse poole vaatajat tulebki vaadelda individuaalselt.

Jako Salla toob välja huvitava paradoksi. Raskete kuritegude hulk on tõepoolest langenud 90-ndate tippaegadega võrreldes enam kui kümme korda. Ent teisalt on Eestis tapmiste hulk elaniku kohta palju suurem kui Lääne-Euroopas.

Klassikaline arusaam on, et inimesed kasvavad lapsest saati läbi piitsa ja prääniku – aga mis on siis valesti ja mis jääb puudu, et kasvavad ikkagi ka kurjategijad?

Näiteks USA-s rahutused vallandanud George Floydi puhul küsitakse, et mitu võimalust peab inimesele andma. Mitmetes piirkondades on n-ö kolme löögi seadused: kes ei õpi, läheb eluks ajaks vangi, kuidas sellesse suhtuda?

Eestis kohtab tihti arusaama, et karistused on pigem ikka leebed, pigem tingimisi, pigem rahatrahv. Kuidas näiteks šokivangistused või üldse karistuse iseloom tegelikkuses mõjub?

Kas vangla on jätkuvalt kuritegevuse kool?

Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet ja mõelge kaasa, kuidas saaks muuta ühiskonda turvalisemaks!

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher räägib Delfi erisaates Lihula tragöödia tagamaadest ja avab uurimise hetkeseisu. Lisaks arutleb Vaher, et kadalipp relvaloani läheb keerulisemaks. Eestis ei ole enam 90ndad ja juhtumeid, kus inimesele on vaja relva enese tervise või vara kaitseks, üldiselt ei ole.

Juba kaks nädalat toimuvad USA-s protestid seoses mustade ja valgete ebavõrdse kohtlemisega ühiskonnas, mis said alguse George Floydi hukkumisest politsei käe läbi Minneapolises. Sel nädalavahetusel olid meeleavalduses rahulikumad, kuid veelgi massilisemad kui enne. Sellele lisaks möllab USA-s endiselt COVID-19 viiruse epideemia, mis omakorda on tekitanud majanduse jahenemise ja seda kõike enne sügisesi presidendivalimisi. Delfi „Erisaate“ stuudios on USA ekspert Lauri Almann, kes seletab, kuidas ja kas kõik toimuv mõjutab Donald Trumpi väljavaateid saada tagasi valituks või annab hoopis nädalavahetusel endale demokraatide presidendikandidaadi koha kindlustanud Joe Bidenile edu võimaluse? Saatejuht on Raimo Poom.

Eesti Päevaleht sai 25-aastaseks. Kes veel mäletab lindiskandaali? Korruptsiooni loomus võib ju läbi veerandsaja aasta olla sama, kuid kas nende kajastajad - ajakirjanikud ja ajakirjandus - on ajas muutunud? Ja minevikust tulevikku - kas üldse ja millist paberlehte saab lugeda Eesti Päevalehe 50. sünnipäeval?

Kasutades ära ülemaailmset kriisi, uurib rahvusvaheline teadlaste rühm laste mälestuste kujunemist ning nende sõltuvust lapse kultuurilisest taustast.

Rahvusvahelise uuring tarvis vestlevad teadlased Eesti, Saksamaa, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide lastega, räägib Pirko Tõugu, Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi vanemteadur Delfi Erisaates. Uuring jätkub kolme aasta pärast, mil lastega vesteldakse uuesti, et vaadelda nende mälestusi praegusest kriisist.