Delfi Erisaade

Just praegu, selle saate ülesmineku ajal, seisavad jälle protestijad nn superministeeriumi ees, protesteerides EKREIKE valitsuse vastu - nii nagu igal neljapäeval.

Ettevõtmise üks peaorganisaatoreid Maris Hellrand ütleb, et kui nemad ka käega löövad, siis olemegi justkui aktsepteerinud, et koalitsiooni kehtestatud normid on justkui ok. Asjad, nagu ERJK likvideerimine, mille peale tulnuks mullu tänavatele vahest 10 000 inimest, on praegu täiesti business as usual.

Aga küsime:

Teil on kirjas: Kuni IKE kestab, seisame igal neljapäeval Valitsuse istungi ajal sõnavabaduse, võrdsete õiguste, avatud ja euroopaliku Eesti eest, loodusest ja inimesest hooliva Eesti eest, vaba Eesti eest. Kodu- ja muu vägivalla vastu. Rassismi, homofoobia, alandamise ja suletuse vastu. Valeliku poliitika vastu.

Natuke paneb pead kratsima – seisate iga nädal, aga palju teid tähele paneb? Milleks see kõik?

Algusaegadel oli videoid, kus näha, et näiteks siseminister üsna ärritus ja käskis teid ära ajada. On’s nad nüüd ära harjunud?

Palju on teil hirmu, et samuti kriitiline opositsioon võib meeleavaldused kaaperdada?

Miks on teie meelest vaja võidelda valitsuse vastu just protestides? Paljudele ei meeldi valitsus, kuid see on demokraatlik valik. Protestima peaks justkui ebademokraatlike püüete vastu või kui kellestki otse üle sõidetakse. Või kuidas?

Eriolukorras keelati miitingud ära. Ometi ju tegelikult Eestis meelt avaldada saab, formaalne teavitus politseisse ja kõik. Kui suurt ohtu eneseväljendusele näete?

Ja kui tulevikus tulevad juba uue koalitsiooni puhul teise leeri inimesed protestima - kuidas suhtuda, kui iga nädal oleksid ministeeriumi ees põlevad tõrvikud ja võllapuu?

Maris Hellrandi küsitleb Krister Paris.

USA-s elav eestlasest neuroteadlane Allan-Hermann Pool kirjeldab olukorda riigis ja ennustab, et üleriigilised meeleavaldused raugevad tõenäoliselt nädala pärast.

ERISAADE | Korteriühistute liidu juht varingu taustal: vanad rõdud võiks maha võtta by Delfi Tasku

Välisminister Urmas Reinsalu ütles esmaspäeva hommikul Delfi erisaates, et kui tänasest on Eesti ja teised Baltimaad leevendanud enam kui paarikümnest Euroopa riigist tulijatele sisenemise piiranguid, siis juunikuu jooksul muutub liikumine vabamaks enamike Schengeni riikide vahel. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Külas on ajakirjanikud Maalehest ja Ärilehest. Aruteluks nädala kuumim teema - loomulikult maasikad ja võõrtööjõud. Vestlusest järeldub, et probleem pole maasikate noppijates, vaid valitsuse üleüldises poliitilises oportunismis kriisi kasutada oma maailmavaate kehtestamiseks.

ERISAADE | Eesti osaleb ülemaailmses koroona kriisiga vaimse toimetuleku uuringus by Delfi Tasku

Hendrik Agur distantsõppest: ahvatlusi on palju, mõni hõiskaski - vaheaeg! by Delfi Tasku

Erisaates on külalisteks Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ja CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Juttu tuleb muuhulgas sellest, millised on populaarseimad ametikohad ja milliseid muutusi on kriis tööturule juba kaasa toonud.

USA presidendi Donald Trumpi hiljutine otsus algatada USA lahkumine Venemaaga sõlmitud "Avatud taeva" lepingust pani paljusidi Euroopa riike õhku ahmima - jälle purustati üks lüli maailma julgeolekuarhitektuuris. Eesti välisminister Urmas Reinsalu aga saatis välja pressiteate, kus ütles, et Ühendriikide samm on "mõistetav".

Politoloog Viljar Veebel ütleb Krister Parisele, et Eesti välispoliitika on seatud täiel määral riigi kaitse teenistusse. "Meie välispoliitiline kuvand on kinnitada kõike, mida teeb meie kõige olulisem liitlane. Võiks olla isegi väike väljakutse: mida peaks Donald Trump tegema, et Reinsalu ei ütleks, et see on igati mõistetav? Taganemine Põhja-Atlandi lepingust on ilmselt järgmine hullus, millega on võimalik liitlasi proovile panna."

Paradoksaalselt kasvab Veebeli hinnangul Trumpi heitliku käitumise taustal aga hoopis hirmutamine Venemaaga. "Vahepealse 12 aasta jooksul on kõvasti investeeritud hirmude kasvamisse," tõdeb ta. "Hirmude kasvamine on huvitavas seoses sellega, et mida vähem juhtub, seda rohkem hakkavad inimesed neid juurde mõtlema, kuni selleni välja, et hakatakse tegema tegevusi, mis riske tõstavad."

Politoloog märgib, et hirm ei vaja põhjust ning teinekord on rohkem hirmul need, kes ei asu keset mingit tegevust. Veebel väljendas lootust, et ehk on suurem ühine oht koroonaviiruse näol suutnud ka meie riigijuhte veenda, et ei pea igal hommikul ärkama voodist mõttega, kuidas Putin täna Eestit vallutada kavatseb. Invasioonist suurem tõenäosus on pigem veel uue viiruse tulek.

Saates veel:

Kuidas mõjub üldisele maailmarahule see, et Trump on võtnud valimiste üheks peateemaks tülinorimise Hiinaga?

Maailmamajandus koroona ja Trumpi kaubandussõja haamri vahel.

Mida järgmiseks hiinlastega suheldes tähele panna? Tuleks meil ehk vaikselt uue kerkiva hegemooniga juba suhteid seada?

Delfi „Erisaates“ räägib riigikogus Isamaa ridadesse kuuluv Andres Metsoja, et kui koalitsioonileppe kokkulepped ei pea saabub varem või hiljem hetk seda ka partnerile öelda.

Mitu nädalat on olukord, kus EKRE käib välja uusi sihtmärke ja teised koalitsioonipartnerid peavad sellega tegelema. Viimati tegeletakse maasikakasvatajatega. Kuid see pole esimene teema, koroonakriisis võeti ette Rail Balticu küsimus, kus ei saanudki lõpuni selgeks koalitsioonierakondade vahel, kas edendatakse projekti ühiselt või veab keegi jalgu järel. Eelmise nädalal esines Isamaa riigikogu saadik Andres Metsoja esines väga tugeva sõnavõtuga, et on raske olla koalitsioonis partneriga, kes ei toeta nii olulist projekti nagu Rail Baltic. Raimo Poom uurib Delfi saates Metsojalt, kui lähedal on koalitsiooni katkemise piir Isamaale? Juttu tuleb ka maasikakasvatajatega tekkinud tülist, Erakondade järelevalve komisjoni (ERJK) küsimuse ajastamisest ning natuke ka riigikaitsekulude tulevikust.