Delfi „Eriolukorra erisaate“ liinil on reformierakonna pika staažiga võtmetegelane Kristen Michal.

Kes on kriisi ajast poliitiliselt võitnud? Kõige enam on Michali sõnul nautinud olukorda EKRE, kellele see selgelt meeldib. Kui varasemates Eesti murdelistes kriisides sündisid Michali sõnul poliitilised suurkujud nagu Edgar Savisaar võib Andrus Ansip, siis Ratasega pole seda tema sõnul juhutnud. Eriolukorra lõpu poole nihkumisega koos muutub Michali sõnul aina suuremaks küsimuseks, mis on Eesti majanduse plaan järgmisteks aastateks ja selle peaks valitsus juba esitanud olema. Seal sees peaks olema nii suured taristuprojektid kui ka teaduse rahastamine ja andmete kättesaadavaks tegemine teadusele. Reformierakonna linnapeakandidaadiks saav Michal tunnistab, et teiste omavalitsusjuhtide seas on ka Tallinna meer paistnud silma kriisis otsustavusega, kuid usub, et koroonakriis ja selle mõjude lahendamine muutub nüüd kohalike valimiste domineerivaks üleriigiliseks teemaks. Saatejuht on Raimo Poom.

Kogenud ehitusettevõtja räägib sellest, mida saab teha, et ehitusturg ei läheks suurde langusesse ja mida krahh endaga kaasa võib tuua.

Delfi „Eriolukorra erisaade“ teeb lülituse Soome, kus liinil on pikaaegne Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik Marjo Näkki.

Mismoodi on Soomes valitsus koroonakriisiga hakkama saanud? Peaminister Sanna Marini juhitavate sotsiaaldemokraatide toetus on läinud ülesmäge ja neist on saanud põlissoomlaste ees populaarseim erakond, räägib Marjo Näkki. Kuid juba küsib opositsioon kriitilisi küsimusi, miks alles nüüd toetatakse kohvikuid-restorane? Kas ettevõtete toetus läks hoopis konsultantide taskusse? Kas Soome majandus ei või saada suurt hoopi? Näkki räägib ka sellest, kas soomlaste jaoks on Eesti-Soome ühenduse katkemine suurem teema olnud ja põhjanaabrite juures samaoodi tekkinud arutelust Ukraina tööjõu kasutamisest. Saatejuht on Raimo Poom.

Mis te arvate, kas tantsimist saab õpetada e-õppe vormis? Aga võistlusi korraldada?

Elukaaslastest lauljanna Gerli Padar ning tantsutreener Martin Parmas olid mõlemad tegemas Tallinnast sisuliselt vahepeatust, et jälle laia maailma minna, kui järsku elu seiskus. Null. Kontserte pole. Tantsutunde ilmselgelt anda ei saa, on ju tantsimise puhul sõna „kontaktne” kõige otsesemas tähenduses.

Nüüd justkui vilgutatakse tunneli lõpust valgust. Justkui midagi võiks. Näiteks väikesi rühmatreeninguid. Aga spordisaalid on samas kinni. Kontsertide puhul on veelgi keerulisem.

Kuidas pärast eriolukorra lõppu edasi? Gerli Padari ja Martin Parmasega vestles Krister Paris.

Eesti on võtnud riigile suure laenu ja püüab sellega leevendada eesseisva majanduskriisi mõjusid. Ent kas sellest rahast jagub, kas oleks võinud laenu võtmata jätta ning kas see pannakse õigesse kohta? Sellest kõigest räägib SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui maailmas oli üks rahvas, kes oli kindel, et neil on planeedi parim arstiabi, siis itaallased. COVID-19 tõi väga koleda äratuse. Nüüd, kus esimene laine on möödumas, saab vaadata ka ausalt otsa, mis sellise võltsenesekindluse põhjustas.

Mis juhtub arstiabiga, kui vananeva elanikkonna tingimustes rahastamist reaalselt kogu aeg kärpida? Miks on sealsetes kõigist Euroopa haiglainfektsioonidest uskumatu 30%?

Riigikogu Eesti-Itaalia sõprusrühma esimees, ise pikalt Itaalias elanud Oudekki Loone kirjeldab Krister Parisele maad, kus inimesed taovad ahastuses vastu pangaaknaid, sest söögiraha enam pole - aga Euroopa Liit ei paista seda justkui üldse mõistvat.

Kas keegi võinuks enne pandeemia tulekut isegi ette kujutada, mis kogused toitu kuluvad ühele kuueliikmelisele perele? Kuidas e-korraldada ise hulluks minemata e-õppe logistikat, kui arvuteid on vaid kolm, aga lapsi neli - aga varateismelised lapsed su pingutusi kohe üldse ei hinda ja koolid laovad esitamata tööde eest muudkui ühtesid? Nelja lapse ema ja stand-up koomik Liina Pulges räägib lustakas emadepäevasaates Krister Parisele, mis tunne on olla ema praegu, kui peadki oma võsukeste ja abikaasaga 24/7 ühe katuse all veetma.

Kas üritused kolivadki nüüd veebi? Mida kriis ürituste korraldamisele kaasa toob? Mis muutub suurte konverentside puhul? Räägivad Kadri Karu Eesti Konverentsibüroost ja Jolose partner Martin Rauam. Saatejuht Tanel Saarmann.

Delfi „Euroopa erisaate“ liinil on vahetult enne 9. mai ehk Euroopa päeva kätte jõudmist eurosaadik Marina Kaljurand.

Kaljurannaga tuleb saate alguses juttu Euroopa päeva tähistamisest, mis jääb tihti pronkssõdurile lillede asetamise uudiste varju. Kaljurand usub, et küll Euroopa päev olulisemaks saab. Ta leiab, et koroonakriis oli hea meeldetuletus, mis saaks siis, kui Euroopa Liitu poleks olemas ning aitas EL-i tähendust ehk paremini esile tuua. Aga ka Euroopas arutatakse piirangute mahavõtmist ja kuidas sellele võiks kaasa aidata digilahendused ning kas piirid suudetakse korrapäraselt avada taas. Kaljurand ütleb, et piiride avamine on tõehetk, sest peame kuini vaktsiini leidmiseni viirusega elama harjuma ega saa olla pikalt suletud. Saate teises pooles on aga juttu huvitavatest arengutest Euroopa sees, kus Kaljurand viitab, et aina rohkem võidakse riikide mõjutamiseks võtta kasutusele rahakotirauad. Olgu näiteks Ungari suhtes demokraatia kärbumise tõttu või nende riikide suhtes, kes vabatahtlikult põgenikke ümber paigutada ei aita. Kaljurand kutsub Eesti valitsust humaansusele ja kristlikkusele ja võtma vastu saatjata lapspõgenikke Kreekast. Saatejuht on Raimo Poom.

Delfi „Eriolukorra erisaate“ otseliinil on Rail Baltic Estonia ehk Tallinnast Euroopasse kavandatava raudtee Eesti osa rajava ettevõtte juht Tõnu Grünberg.

Eesti elu on kihanud Rail Balticu küsimusest. Poliitikud viskasid õhku küsimusi, kas üldse ehitada. Peaminister Jüri Ratas pani aga kanna maha, küsis Mart Helmelt, kas too tahab koalitsioonilepet avada, mida EKRE esimees ei tahtnud. Delfi Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg, nendib, et eks ikka märgatakse vaidlusi Eestis Rail Balticu üle, kuid keegi ei kahtle, et Eesti toetab projekti jätkamist. Lähemal kahel aastal annab Rail Baltic töösse miljonite eest ehitusobjekte, mis annavad ettevõtetele ja ehitajatele tööd. Grünberg on kindel, et juba EL-ilt saadud raha suudetakse ära kasutada ja kui järgmisest Euroopa pikaajalisest eelarvest tulevad lubatud vahendid on raudtee ka kavakohaselt aastal 2026 võimalik valmis saada. Kas ehituse käigus võib Ida-Virumaa ühe aheraine mäeta jääda, kuula saatest. Saatejuht on Raimo Poom.