Delfi Erisaade

Delfi erisaates arutlesid Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ning Delfi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Alo Raun plaani üle likvideerida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Saadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Sõda piiri tagant hooajatööle tulevate marjanoppijate pärast on valitsuse ja maasikakasvatajate vahel läinud erakordselt tuliseks. Delfi „Erisaate“ otseliinil on endine põllumajandusminister, ise maamajandusega sina peal olev riigikogulane Ivari Padar, kes kutsub tungivalt valitsust lõpetama ülbet ja üleolevat suhtumist põllumeestesse ja keskenduma saagi päästmisele. Padar kinnitab, et põllumehed ja maasikakasvatajad otsivad kohalikke inimesi appi, kuis jaksavad. Aga kogu arenenud maailmas on paratamatuseks hooajatööliste kaasamine ka piiride tagant riikidest, kus vabu töökäsi üle on. Sotsiaaldemoraadist riigikogulane leiab, et sel suvel Eesti töökätega saake ei päästa, küll aga ennustab ta, et tuleval aastal võik oma inimeste huvi maa töödel kaasa lüüa olla juba palju suurem. Padar peatub ka EKRE retoorikal võõrtööliste teemal, kus tema sõnul paistab välja võõraviha. Samuti leiab ta, et kui siseminister Mart Helmel on maasikakasvatajate maksude maksmisele etteheiteid, on see ju rahandusminister Martin Helme töö kontrollida ometi. Saatejuht on Raimo Poom.

Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas märgib, et Jüri Ratas jättis kasutamata hea võimaluse opositsiooniga üheskoos kriis seljatada.

Kallas leidis lisaeelarve kiire vastuvõtmise eest siiski häid sõnu rahandusminister Martin Helme aadressil.

Ta tõstis samas esile, et Eesti on jõudnud olukorda, kus poliitikutel pole ei heast ega halvast tööst suurt abi. Sellele viitavad ka küsitlusnumbrid, mille järgi ei suutnud koalitsioon enda toetust kriisis peaaegu üldse kasvatada.

"Sellest on hästi kahju, tavaliselt ju kriisid, kui on ühine vaenlane, ühendavad inimesi," sõnas ta Krister Parisele antud intervjuus.

Kallas kritiseeris EKRE-t, et vaatamata rahandusministri heale tööle pole partei üldiselt astunud ühtegi sammu enda valijaskonna põhimurede lahendamiseks ning tegeleb selle asemel solvangute ning ideoloogilise võitlusega.

Viimane kujutab endast aga olemuslikku ohtu demokraatiale. "Olen murelik mitte sellepärast, mis samme astutakse, vaid seepärast, et laiem avalikkus on muutunud passiivsemaks ja apaatsemaks. Ka Poolas ja Ungaris jäid kõigepealt vait intellektuaalid ja arvamusliidrid, kes ei tahtnud enam solvavas mudamaadluses osaleda."

Saates veel: kui hästi peab vastu süvariik, kui käib vaikne kaadrite uuendamine?

Mida arvata Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa kriitikast, et riigikogu "enne mõistab süüdi ja alles siis kuulab tunnistajaid"?

Kas võiks parteikontoritelt raha ära võtta ning anda märgatavalt juurde hoopis saadikutele?

Erisaates oli külas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Ta rääkis lennukeeldudest, ehitussektori toetusest raskel ajal ning Rail Balticu tulevikust eilse kohtuotsuse valguses. Saatejuht Tanel Saarmann.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna uus juht Egert Belitšev selgitab, et kuigi piirivalvele on kavas anda parem väljaõpe ja uut varustust, siis elavjõu poolest uus ametkond oluliselt võrreldes senisega ei paisu.

Kas TalTech või TTÜ? Tallinna Tehnikaülikooli uue rektori Tiit Landi sõnul sobivad ülikoolile mõlemad hästi. "Kui nime juurde tulla, siis kõige olulisem on tehnikaülikool. Eestis ainuke tehnikat ja insenere koolitav ülikool," ütleb Land. "Erinevad nimed, erinevad lühendid. Eks iga nimi tahab sisseelamist. Vaatame rahulikult, ärme keela ja ärme ka väga peale suru. Iga nimi hakkab ise elama."

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo rõhutas esmaspäeva hommikul Delfi erisaates iga eestimaalase ja ettevõtja isiklikku vastutust ka eriolukorra järel piirangutest kinni pidada ja seeläbi koroonaviiruse levikut pidurdada, ent andis mõista, et vajadusel sekkutakse jõuliselt. Erisaadet juhtis Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Kahe kuu jooksul Delfi "Eriolukorra erisaateid" vedanud saatejuhid võtsid eriolukorra viimase päeva hommikul kokku kahe kuu jooksul toimunu ja vaatasid tulevikku.

Viimastel aastatel on ühiskonnas olnud suuri teemasid, mis on lõhestanud sootsiumi. Eriolukord ja isolatsioon on toonud välja uudsel moel polariseerumise. Kui varasemalt on olnud lõhestumine meie ja teised skaalal – mina ja sõbrad arvame ühtmoodi, aga teised seal arvavad teistmoodi, siis seekord jookseb palju lõhesid risti ja rästi ka sõpruskondade sees, räägib kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, portaali peaasi.ee tegevjuht.

Ligi kaks kuud tagasi, kui Saaremaal kogus koroonaviirus üha suuremat hoogu - saar oli lukus ja karmimate piiranguteni oli jäänud veel nädal - , valiti saare uuele riigigümnaasiumile selle esimene direktor Ivo Visak. Sel nädalal oli esimene kord, kui ta jõudis uues ametis Saaremaale.