Delfi Erisaade

ERISAADE | Läti politoloog: hoop oli 9. mai, mil punamonumendi juures käis 20 000 inimest by Delfi Tasku

Äsja vastuvõetud hädaolukorra seaduse muudatuste kobareelnõu on pälvinud väga palju kriitikat. Eesti Päevalehes kirjutas riigikohtu esimees Uno Lõhmus koguni, et Eesti põhiseaduslik kord väriseb.

Ei saa olla, et täitevvõim saab mingeid reegleid kehtestada, raiub vandeadvokaat Leon Glikman, kelle hinnangul on see Eestis vana tava. Eesti riik ei kaitse ka tavaolukorras inimesi võimu omavoli eest, eirab Euroopa inimõiguste kohtu lahendeid, aga praegu jätavad seadused sisse nii suuri auke, mis võivad muuta tavainimese üldse kaitsetuks.

Kui tõsisesse kriisi on meie demokraatia jõudnud?

Mida arvata ülisuure võimutäiuse delegeerimisest terviseametile? Kes enam kontrollib reeglite seadjaid?

Kuidas suhtuda kriisiaja seadusloomesse üldse? Olulised eelnõud võetakse vastu tohutu ajasurve all ning kobarpakettidena.

Ning olukorras, kus seadusi näidakse kirjutatavat nimme nõnda, et inimene ei saa isegi aru, millal ta mõne paragrahvi vastu läheb – kuidas end üldse kaitsta, küsib Krister Paris.

Vihje – ära politseinikule vastu hakka, vastab Glikman. Aga kangelasi, kes kohtus lõpuni lähevad, on vaja.

Kuula – ja hakka muretsema.

Delfi „Euroopa erisaates“ on külas europarlamendi liige Sven Mikser, kes räägib, kas EL avaneb puhkusteks või mitte.

Eile esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud turismi ja transpordiühenduste taastamiseks Euroopa Liidus. Sven Mikser seletab, kas võib kohe rõõmustada või peaks igasugusesse reisimisse suhtuma ikkagi tähelepanelikult. Hetkel on käimas europarlamendi kaugtöö istung, kus arutatakse muuhulgas järgmise seitsme aasta eelarvet, millelt oodatakse ka lahendusi koroonakriisi mõjudele majanduses. Mikser hoiatab, et Eestile olulised eelarveread võivad selle tõttu sattuda suure surve alla. Lisaks on ta mures, et varem võetud suund rohelise majanduse edendamiseks ellu jääks. Saate lõpus on juttu Ungarist, kus koroonakriisi varjus opositsiooni esindajaid juba trellide taha pannakse – Mikser hoiatab, et kui midagi ette ei võeta võib demokraatia kahanemine nagu viirus levima hakata. Saatejuht on Raimo Poom.

ERISAADE | Kinnisvaraekspert: kes praegu müüa tahab, see lasku emotsionaalne õhk hindadest välja by Delfi Tasku

Delfi „Eriolukorra erisaate“ liinil on reformierakonna pika staažiga võtmetegelane Kristen Michal.

Kes on kriisi ajast poliitiliselt võitnud? Kõige enam on Michali sõnul nautinud olukorda EKRE, kellele see selgelt meeldib. Kui varasemates Eesti murdelistes kriisides sündisid Michali sõnul poliitilised suurkujud nagu Edgar Savisaar võib Andrus Ansip, siis Ratasega pole seda tema sõnul juhutnud. Eriolukorra lõpu poole nihkumisega koos muutub Michali sõnul aina suuremaks küsimuseks, mis on Eesti majanduse plaan järgmisteks aastateks ja selle peaks valitsus juba esitanud olema. Seal sees peaks olema nii suured taristuprojektid kui ka teaduse rahastamine ja andmete kättesaadavaks tegemine teadusele. Reformierakonna linnapeakandidaadiks saav Michal tunnistab, et teiste omavalitsusjuhtide seas on ka Tallinna meer paistnud silma kriisis otsustavusega, kuid usub, et koroonakriis ja selle mõjude lahendamine muutub nüüd kohalike valimiste domineerivaks üleriigiliseks teemaks. Saatejuht on Raimo Poom.

Kogenud ehitusettevõtja räägib sellest, mida saab teha, et ehitusturg ei läheks suurde langusesse ja mida krahh endaga kaasa võib tuua.

Delfi „Eriolukorra erisaade“ teeb lülituse Soome, kus liinil on pikaaegne Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik Marjo Näkki.

Mismoodi on Soomes valitsus koroonakriisiga hakkama saanud? Peaminister Sanna Marini juhitavate sotsiaaldemokraatide toetus on läinud ülesmäge ja neist on saanud põlissoomlaste ees populaarseim erakond, räägib Marjo Näkki. Kuid juba küsib opositsioon kriitilisi küsimusi, miks alles nüüd toetatakse kohvikuid-restorane? Kas ettevõtete toetus läks hoopis konsultantide taskusse? Kas Soome majandus ei või saada suurt hoopi? Näkki räägib ka sellest, kas soomlaste jaoks on Eesti-Soome ühenduse katkemine suurem teema olnud ja põhjanaabrite juures samaoodi tekkinud arutelust Ukraina tööjõu kasutamisest. Saatejuht on Raimo Poom.

Mis te arvate, kas tantsimist saab õpetada e-õppe vormis? Aga võistlusi korraldada?

Elukaaslastest lauljanna Gerli Padar ning tantsutreener Martin Parmas olid mõlemad tegemas Tallinnast sisuliselt vahepeatust, et jälle laia maailma minna, kui järsku elu seiskus. Null. Kontserte pole. Tantsutunde ilmselgelt anda ei saa, on ju tantsimise puhul sõna „kontaktne” kõige otsesemas tähenduses.

Nüüd justkui vilgutatakse tunneli lõpust valgust. Justkui midagi võiks. Näiteks väikesi rühmatreeninguid. Aga spordisaalid on samas kinni. Kontsertide puhul on veelgi keerulisem.

Kuidas pärast eriolukorra lõppu edasi? Gerli Padari ja Martin Parmasega vestles Krister Paris.

Eesti on võtnud riigile suure laenu ja püüab sellega leevendada eesseisva majanduskriisi mõjusid. Ent kas sellest rahast jagub, kas oleks võinud laenu võtmata jätta ning kas see pannakse õigesse kohta? Sellest kõigest räägib SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui maailmas oli üks rahvas, kes oli kindel, et neil on planeedi parim arstiabi, siis itaallased. COVID-19 tõi väga koleda äratuse. Nüüd, kus esimene laine on möödumas, saab vaadata ka ausalt otsa, mis sellise võltsenesekindluse põhjustas.

Mis juhtub arstiabiga, kui vananeva elanikkonna tingimustes rahastamist reaalselt kogu aeg kärpida? Miks on sealsetes kõigist Euroopa haiglainfektsioonidest uskumatu 30%?

Riigikogu Eesti-Itaalia sõprusrühma esimees, ise pikalt Itaalias elanud Oudekki Loone kirjeldab Krister Parisele maad, kus inimesed taovad ahastuses vastu pangaaknaid, sest söögiraha enam pole - aga Euroopa Liit ei paista seda justkui üldse mõistvat.