Delfi Erisaade

Euroopa komisjon tuli äsja välja uue rändepaktiga, mille peavad nüüd heaks kiitma liikmesriigid. Kas rändab ta kohe tervikuna prügikasti?

Rändeekspert Kert Valdaru tõstab esile, et praegu on rändearutludeks iseenesest hea aeg. Kui 2015 tuli ebaregulaarselt Euroopa Liitu miljon inimest, siis praegu vaid veidi üle 50 000. Ehk otsene surve on maas.

"Aga kui me mõtleme tagasi aastale 2015, siis ega me ikka väga hästi hakkama ei saanud. See kriisi hetk, mis Euroopas toimus, oli ikka üsna kole, ka eurooplaste omavahelises suhtluses," kirjeldas Valdaru. "Nagu Ghandi on öelnud, silm silma vastu muudab kogu maailma pimedaks."

Nüüd, uue kava puhul on Euroopa komisjon tema sõnul mõistnud, et liikmesriikidest jõuga üle rullida ei saa ning "kohustuslikud väljad" pagulaste ümberpaigutamiseks on jäetud üksnes kriisiolukordadeks -kuid need ikkagi eksisteerivad.

Ja just seetõttu võibki ähvardada dokumenti ka prügikast. Kuid teisalt on liikmesriikide seisukohad tegelikult ka märkimisväärselt lähenenud.

Saates uurimegi:

Kuidas Saksamaa 2015. aasta laines saabunute lõimumisega hakkama on saanud?

Kui 2015 hurjutati Ungarit piiride sulgemise eest, kas siis nüüd on saanud sellest uus norm?

Kui palju on Lesbose saare Moria põgenikelaagri kohutavad tingimused taotluslikud?

Mis juhtub nendega, kes asüülile ei kvalifitseeru?

Ja ehk oleks kompromiss see, kui need, kes tahavad pagulasi vastu võtta, tegelekski sellega, aga need, kellele pagulased ei meeldi, saaksid endale väljasaatja rolli?

Kert Valdaruga vestles Krister Paris

Delfi „Euroopa erisaade“ analüüsib koos Eesti eurosaadikute Andrus Ansipi ja Riho Terrasega otse Brüsselist EL-is teravalt üleval olevaid küsimusi seoses Valgevene, Nord Stream 2 gaasitoru ja koroonaviirusega.

Donald Trump läks debatti lõhkuma ja sellega õnnestus tal end esimeses piikide murdmises Joe Bideniga domineerivaks teha.

USA presidendivalimisteni 3. novembril on jäänud sisuliselt kuu aega ja Eesti aja järgi väga varajastel hommikutundidel said kaks põhikandidaati – Donald Trump ning Joe Biden – telekaamerate ees kokku esimeseks debatiks. Delfi „Erisaates“ on külas USA vaatleja ja poliitikaekspert Lauri Tankler, seletab, kuidas mõista äärest-ääreni kõikuvaid hinnanguid Trumpi-Bideni sõnalahingule. Saatejuht on Raimo Poom.

Erisaates oli juttu valitsuse senistest kriisimeetmetest, millest mõned kohe kuidagi tööle ei hakanud. Miks nii? Mida oleks pidanud tegema teisiti ning mis on oluline tulevikku silmas pidades? Külalisteks Viljar Lubi ja Jürgen Ligi.

Delfi Erisaates arutlesid Estonia laevahuku põhjuste kohta uusi tõendusmaterjale avaldanud dokumentaalfilmi üle kunagine Estonia huku uurimiskomisjoni juht Margus Kurm ning Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar. Saadet juhtis Tarmo Paju.

Erisaates tuleb juttu sellest, mis seisus me koroonaviiruse lainel oleme. Kas meie tervishoiusüsteemi võimekus on tasemel? Kui suur on HOIA populaarsus? Külaliseks sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Lähenevad kohalikud valimised ning vastavalt koalitsioonileppele tuleb ühes nendega ka „referendum”. Sisuks: kas võtta samasoolistelt paaridelt igaveseks ajaks õigus abielluda.

Muidugi mõistavad kõik, et põhiseaduse muutmiseks ilmselt ei lähe, kuid anda võimalus enamusele otsustada, kellel on õigus perekonda luua ning kellel mitte, annab siiski üsna markantse viisi sotsiaalse vaenu väljaelamiseks.

Mis tunne aga on, kui inimesed, kes sinus mitte midagi ei tea, hakkavad su saatuse üle otsustama? Kas me peaksime „referendumit” pigem eirama?

Eesti LGBT ühingu esindaja Kristiina Raud märkis jutuajamises Krister Parisega, et ehkki tahaks anda ühtse ja lihtsa vastuse, on teema märksa komplitseeritum.

„Kui isegi rahvahääletuse küsimus pole selge, on väga raske öelda, mis oleks see kõige õigem käitumisviis,” sõnas ta. „Ei saa öelda, et ärge minge valima, sest paralleelselt toimuvad ju kohalike omavalitsuste valimised ning valima peab.”

„Aga mõelge sellele, mis perekondi päriselt kaitseb. Kas see, kui me lahendame probleemi, mida pole tegelikult olemas? Abielu on meil ju defineeritud perekonnaseaduses, mitte midagi ei muutu.”

Aga haiget teeb see ikka. „Jube kehv tunne on,” kirjeldas Raud. „Asjad, mida räägitakse LGBT inimestest – et geid ja lesbid või transsoolised inimesed on järsku kuidagi kurjast ja nende õigusi tuleb piirata, siis seda on valus kuulata.”

Saates veel:

EKRE tuli esimest korda riigikokku „tuld kooseluseadusele” retoorikaga. Vaenukõne, eriti sallitud kujul, nakkab. Mida on uus poliitiline reaalsus igapäevaelus kaasa toonud?

Oleme näinud seda ka kõike äärmustes, ka EL-is. Näiteks kuidas Poolas ehitati Andrzej Duda valimiskampaania üles sellele, et vaenata seksuaalvähemusi („hullem kui kommunismiideoloogia,” sõnas president). Nii on seal loodud ka „LGBT-vabad tsoonid”. Kuidas LGBT kogukond end Poolas tunneb?

Mõnikord tundub, nagu olekski väärtusküsimustes vastakuti „tagurlik” Ida-Euroopa ja vanem Euroopa. Kuivõrd selline natuke klišeelik lähenemine peab paika seksuaalvähemuste puhul?

Kuidas toimib reaalelus kooseluseadus, millel puuduvad rakendusaktid?

Kui palju on tuge olnud selles, et kohtud tegelikult jõustavad kohti, kus inimesed kaitseta jäävad?

Mis on praegu õiguslikus mõttes kõige suuremad kitsaskohad? Pärimisõigus? Laste kasvatamine ja hooldusõigus? Äkki hoopis lahutused?

Kuulake Krister Parise intervjuud Kristiina Rauga siit.

* ”LGBT diktatuur läheneb” – väljend parempoolse nädalakirja Do Rzeczy aastataguselt esikaanelt

Delfi Erisaate stuudios lahkasid värskelt avalikkuse ette jõudnud Mati Alaveri kohtutoimiku materjale Eesti Antidopingu juht Henn Vallimäe, Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juht Peep Pahv ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ütleb, et valitsus kuhjab eesootavateks aastateks kokku eurorahasid ja laenuraha. Seda ühekorraga käiku andes võib majandusele suurt kahju teha.

Delfi „Erisaate“ stuudios käis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond), kellega oli juttu eurorahade väljamaksmisest, laenurahast ja eelarve ootustest. Eesti Päevaleht kirjutas täna, et kuigi hetkel on majandusel raske, ei suuda valitsus anda käiku suuri summasid EL-i struktuurifondide raha. Pigem on tõenäoline, et selle kasutusse andmisega saadakse hakkama alels eelolevatel aastatel. Kuid seal võib tekkida tõeline rahauputus, kus Lauri näeb võimalikku inflatsiooni tekkimist ja seega soovimatuid probleeme majanduses. Maris Lauriga vestleb Raimo Poom.

Kuigi Tallinnas läheb valimisteks alles aasta pärast, siis Raimond Kaljulaid (SDE) ei salga - kriitika linnaruumi kehvale planeerimisele on otseloomulikult osa nende kampaaniast. Ent see ei tähenda, et kriitikal poleks alust. Autosid tuleb üha juurde ning linna raha kolossaalsetele projektidele vaid soodustab seda. Samas teede korrashoiu raha jääb üha vähemaks, ühistranspordi kasutajaid on järjest vähem ning mustade maasturitega linnaisad ratturite ja jalakäijate vastu empaatiat ei tunne.