Võib öelda, et juba enne seda, kui Kertu õppis korralikult lugema ja kirjutama, teadis ta, et tema jaoks loeb kõige enam kardisõit. Neiu on pärit tõelisest kardidünastiast, mille algus ulatub tema vanaisani – neljakordse meistrini. Nii on ka Kertu elu esimesed mälestused seotud kartide ja kardirajaga ning mootorispordiga laiemalt.

Esmapilgul võiks arvata, et sellise taustaga ei olnudki tal justkui valikut. Tegelikkus ei saaks aga sellest kaugemal olla. Valingu armastus kardispordi ja mootorispordi maailma vastu on sügav ja teadlik – tee, mille ta on ise valinud ning mida on käinud sõltumata tagasilöökidest, mida see sport talle ette on visanud. Nagu Kertu ise ütleb: asja peab nautima, sest hõbekandikul ei tule elus midagi kätte.

Meeldivas ja introspektiivses vestluses võtame ette Kertu senise karditeekonna ning tema lähenemise sellele spordialale nii elulisest kui tehnilisest vaatenurgast.

Muuhulgas tulevad jutuks:

milline eriline kardimälestus kuulub Kertu elu kõige varasemate hulka;

mis on praegu DD2-kardil sõitva Valingu senise karjääri tipphetked ning kas tulevikuplaanides on lisaks kartidele ka muid masinaid;

kuidas tuli Kertu toime kahe järjestikuse käeluumurruga ning milline on olnud nii mentaalne kui füüsiline protsess, et alati tagasi kardirooli tulla;

milline detail reedab kiiresti, kas sõitja sõidab enda naudingu nimel või kellegi teise sunnil;

kuidas on olnud olla Eesti kardiskeenes üks vähestest tüdrukutest – keda õnneks on aasta-aastalt järjest rohkem;

Need on vaid mõned teemad pikemast vestlusest, mis pakub äratundmist ja mõtteainet igale kardispordi huvilisele. Loomulikult, nagu Corner 1-le tavaks, liigutakse jutuga ka rajalt eemale.