Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar. Tema karjäär Ericssoni globaalses organisatsioonis algas juba 2004. aastal, hõlmates erinevaid rolle tarneahela, strateegia ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Alates 2023. aastast on ta Ericsson Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees. Vestluse käigus avab Sirli oma senist teekonda juhina ning oma juhtimiskäekirja kujunemislugu, mis seob usalduse, mitmekesisuse ja vastutuse, luues seeläbi organisatsioonis ruumi innovatsioonile ja ühistarkusele.

“Minu jaoks on oluline, et meeskond oleks mitmekesine – erinevad vaatenurgad, vanused ja taustad annavad parema pildi igast teemakäsitlusest. Kui kõik nõustuvad, võib tekkida oht ühiselt eksida, aga mitmekesisus aitab leida paremaid lahendusi. See annab hoogu uuendusmeelsusele ja loob aluse ühistarkuse esilekerkimiseks. Usaldus aga võimaldab inimestel oma unikaalseid vaatenurki jagada ning lõpuks on ka vastutuse jagamine kriitiline – igaüks võtab vastutuse oma panuse ja valikute eest.” – Sirli Männiksaar

Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ning käsitleb naisjuhtide edulugusid ja väljakutseid. Episood salvestati avaliku salvestusena 1. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, kus arutlesime teemal “Juhtimiskvaliteet ja -paradigmad naisjuhi vaatevinklist”. Vestluses osalesid inspireerivad naisjuhid Merle Harjo (Tervisekeskus Corrigo tegevjuht), Janika Aan (Telia Eesti andmeteaduse osakonna juht) ja Kätlin Udde (kliendikogemuse, teenusedisaini ja strateegiliste partnerluste ekspert). Vestlust juhtisime koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna juhi Piret Potiseppaga.

Selles ägedas episoodis uurime, miks on naisjuhtidel tippu jõudmine sageli keerulisem kui meesjuhtidel, arutame klaaslae tekkepõhjuseid ja selle murdmise võimalusi ning käsitleme organisatsioonikultuuri ja soolise mitmekesisuse mõju naiste karjäärile. Vestluse jooksul puudutame ka teemasid, nagu tasakaalu leidmine professionaalse ja isikliku elu vahel, “privileegituimus” ning kuidas Naisjuhtide kiirendi on aidanud naistel oma juhtimisteekonda edendada.

Kuulake ikka ...

Muide, kuni 1. detsembrini 2024 on võimalik kandideerida Naisjuhtide kiirendi programmi 2025! See programm pakub tuge ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tippjuhtkonna tasemele jõudmiseks ja seal läbilöömiseks. Lisainfo: https://www.koda.ee/et/sundmused/naisjuhtide-kiirendi-jaanuar-juuni-2025

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on René Mõttus, Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli isiksusepsühholoogia professor. René on avaldanud üle saja (!) teadusartikli ning aidanud läbi viia ka maailma mastaabis unikaalseid projekte, nt Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu isiksuseuuringu. Selles episoodis uurimegi, kas igast isiksusetüübist saab kujundada eduka juhi ja milline on geenide ning keskkonna roll juhiomaduste kujunemisel. René räägib, kuidas erinevad isiksuseomadused võivad mõjutada inimese teekonda juhiks ning mida üldse psühholoogilised teadmised võivad juhtimismaailmas juhiks saamise kohta õpetada.

“Küsimus, kas juhiks sünnitakse või kujunetakse, on keeruline. Geenidel ja keskkonnal on mõlemal oma osa, aga kui vaadata sellele otsa praktiliselt, siis hea juhi kujunemist mõjutab tõesti kombinatsioon isiksuseomadustest ja sellest, millises keskkonnas ta arenenud on. Juhtide hulgas on väga erinevaid inimesi, samas mõned omadused, nagu näiteks ekstravertsus ja meelekindlus, on neil keskmiselt rohkem väljendunud. Sellegipoolest ei tähenda see, et ainult kindlate omadustega inimene võiks olla edukas juht – kõik sõltub kontekstist ja organisatsiooni vajadustest.” – René Mõttus

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Antropoloogia Keskuse antropoloog Keiu Telve, kes on viimaste aastate jooksul läbi viinud mitmeid uurimisprojekte, sh ka äriorganisatsioonides. Keiu on oma magistri- ja doktorikraadi omandanud Tartu Ülikoolis ning hetkel töötab ta järeldoktorantuuris Austraalias Edith Cowani Ülikoolis. Lisaks on Keiu andnud välja koos teiste antropoloogidega raamatu “Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni”, mis käsitleb inimkeskset lähenemist ja lahenduste leidmist organisatsioonides. Selles episoodis arutame, kuidas antropoloogia aitab kujundada inimkeskseid organisatsioone ja milliseid praktilisi lahendusi see juhidele pakub.

“Antropoloogia uurib inimest ja tema toimimist igapäevaelus, sealhulgas seda, kuidas me oma tööelu korraldame ning ka seda, kuidas me organisatsioonides koos töötame. Antropoloogid toovad esile varjatud kultuurimustreid, mis aitavad paremini mõista, kuidas meeskonnad ja juhid tegelikult toimivad ning aitavad seeläbi teadlikumalt luua toetavaid ja tulemuslikke töökohti. Me kõik töötame kolmandiku oma elust, mistõttu on ilmatuma oluline, et see oleks mõtestatult ning tulemuslikult veedetud aeg. Antropoloogia aitab tuua esile need elemendid, mis pakuvad töötajatele rõõmu, eneseteostust ja tähendust, muutes töö inimkeskemaks ja sisukamaks.” – Keiu Telve

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mõttekoda Praxis analüütik Maarja Tinn. Mind viis Maarjaga kokku Praxise poolt läbiviidud uuring, mis käsitles Eesti nais- ja meestippjuhtide juhiks saamise teekondi ning seda, kas naistel ja meestel on tippjuhiks saamisel erinevad soodustavad või takistavad tegurid. Maarja, olles uuringu peamine autor, jagab oma tähelepanekuid, kuidas naised juhivad end teadlikult juhiks, samal ajal kui meeste jaoks võib juhiks saamine tihti lihtsalt ‘juhtuda’. Arutame organisatsioonikultuuri mõju naisjuhtide karjäärile ning miks naisjuhtide teekond on tihti oluliselt planeeritum ja keerukam võrreldes meeste omaga.

“Pigem oli ka meie kui uurijate jaoks suur üllatus, et seni on olnud meeste ja naiste tippjuhtideks saamise teed nii erinevad. Pingutuse ja enese tõestamise komponent oli naistel oluliselt suurem ning meeste tee oli aste-astmelisem, kus tippjuhi positsioon oli tihti loomuliku karjääri jätk. Naistel oli oluliselt enam planeerimist ja enesetäiendamist nii formaalse kui mitteformaalse hariduse osas ja juhuse elementi ei esinenud. Samas see, kui palju kasutasid meesjuhid sõna "juhus", oli omaette fenomenaalne. Minnes ühelt intervjuult teisele, ikka kordus neid juhuseid ja juhtumisi.” – Maarja Tinn

Kuulake ikka ...

In today’s episode, I have the privilege of speaking with John Croft, the visionary creator of the Dragon Dreaming method. With decades of experience in helping people to successfully undertake various projects, John has developed a powerful framework for turning dreams into reality by harnessing the collective wisdom of people. His method, influenced by native Australian (Aboriginal) cultures, emphasizes four key stages – dreaming, planning, doing and celebrating – each of them essential for any successful team project.

During our conversation, I was struck by John’s warmth and his immense life wisdom. He is not just intellectually sharp, but truly empathetic in sensing people’s desires and helping them reach their full potential. His sense of compassion and his strong desire to make people’s lives better shines through in every word.

In our conversation, we explore how Dragon Dreaming transforms conflict into creativity, how personal growth, community building and having a larger mission are integral to any meaningful project. We dive deep into the dynamics of team collaboration, the role of collective intelligence and how to “dance with your fears” to push the boundaries of what is possible. And how celebrating success is crucial to avoid burnout.

“To make your dream come true, you need a team that has all four kinds of people – the dreamers, planners, doers and celebrators. But if you have a team with all four kinds, you are going to have a lot of conflict. The secret then is how you convert that conflict into creativity – and if you can do that, that’s the source of Dragon Dreaming.” – John Croft

If you are curious about how to bring your dreams to life while fostering creativity and collaboration, this is an episode you won’t want to miss! Listen and enjoy!

Tänane episood on kantud eesseisvatest Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest, mis toimuvad täpselt kuu aja pärast. Meie fookuses on Donald Trump – üks vastuolulisemaid ja mõjukamaid figuure nii poliitikas kui ka ärimaailmas. Seda teemat aitab mul lahti harutada kogenud juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides väärtuslik koostööpartner ja laia silmaringiga sõber, kellega arutleda maailma asjade üle. Nii nagu mina, on ka tema õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis, mis süvendas tema huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi ja loomuomaste tööalaste edueelduste vastu.

Aloga räägime Trumpi vastuolulisest juhtimisstiilist, mis on omakorda tugevalt mõjutatud tema keerukast isiksuse profiilist – võitluslikkus, riskijulgus ja fenomenaalne stressitaluvus on omadused, mis on olnud tema senise (pigem üllatusliku!) edu aluseks. Arutleme Trumpi brändi ja meediaga suhtlemise maneeri üle – kuidas küll õnnestus tal, selliste värvikate väljaütlemiste meistrina, kes naudib konflikte ja vastandumisi, luua endast sedavõrd eduka juhtfiguuri kuvand? Vaatleme ka tema erakordset võimet tulla toime kriiside ja kohtuvaidlustega, kus Trumpi filosoofia “mitte kunagi alla anda” on jällegi üllatavalt edukaks osutunud. Kuid Trumpi fassaadi tagant ei leia me vaid edu – käsitleme, kuidas ta on teadlikult polariseerinud poliitilisi gruppe, kasutades labasusteni ulatuvat matterdamist poliitilise strateegiana. Episoodi lõpus küsime endilt, mis on need õppetunnid, mida on Trumpi kompleksse ja vastuolulise profiili juures siiski õppida? Võib-olla tema imetlusväärne võimekus luua omale tugev persoonibränd, jääda lõpuni kindlaks oma eesmärkidele ja leida energiat ka kõige raskematest olukordadest.

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Priit Ilomets, AI-koolitaja ja sooloettevõtja, kelle missiooniks on luua sild tehisintellekti ja inimmaailma vahel. Arutame koos Priiduga, kuidas tehisintellekt muudab juhtide igapäevaste ülesannete täitmise efektiivsemaks ning seeläbi vabastab nende aega loovusele ja inimsuhetele.

“Kui AI suudab kaasa aidata juhi igapäevaste ülesannete täitmisele, siis juhtide jaoks tähendab see, et nad saavad investeerida rohkem aega meeskondade arendamisse ja kultuuri loomisesse. AI on vahend, mitte asendaja – ta täiendab ja võimendab juhi tööd, andes seeläbi talle rohkem vabadust tegeleda kõige olulisemaga. Mida rohkem me laseme AI-l rutiinseid ülesandeid täita, seda rohkem saame keskenduda juhtimise inimlikele aspektidele, nagu suhted, loovus ja emotsionaalne kontakt. AI areneb ülikiiresti ja juhid, kes suudavad sellega kaasnevad võimalused enda kasuks tööle panna, saavutavad konkurentsieelise. Need juhid, kes jäävad vana lähenemise juurde ega kohane tehnoloogiaga, jäävad aga ajale jalgu.” – Priit Ilomets

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on internetiturunduse ja sotsiaalmeedia ekspert Priit Kallas, kes viimastel aastatel on üha rohkem süvenenud tehisintellekti maailma. See oli ka põhjus, miks ma kutsusin Priidu põrgatama mõtteid tehisaru kasvavast rollist juhtimises ja otsuste tegemises. Priit on oma olemuselt pragmaatik ja jagab mitmeid silmi avavaid praktilisi näiteid, kuidas saab tehistaipu kasutada igapäevaste ülesannete lihtsustamiseks, ideede genereerimiseks ja otsuste toetamiseks. Minu jaoks andis vestlus veelkord kinnitust, et juhid peavad hakkama koheselt tehisintellekti oma töös kasutama, sest see tehnoloogia tuleb tohutu kiirusega peale ja muudab radikaalselt organisatsioonide toimimist tulevikus.

“Kui sa küsid, kust võiks juht alustada, siis esimese asjana hakka lihtsalt AI-d ise kasutama, ära delegeeri seda IT-juhile või kellelegi teisele. Küsi tehisaru käest nõu otsuste tegemisel – küsi ideid, küsi tagasisidet oma mõtetele ja valikuvariantidele. Tehisaru suudab olla suurepäraseks sparringupartneriks, olgu selleks siis olukorra analüüs, ideede genereerimine või otsuste toetamine. AI-d tulebki võtta kui oma vääruslikku assistenti, kes ei tee küll kõike täiuslikult, aga tema abi muudab otsuste langetamise palju tõhusamaks. Juhina pead juba täna AI-d kasutama igapäevases otsuste tegemises ja mõtlema, kuidas AI võib sinu tööd hõlbustada ja täiustada. Kui sa viie aasta pärast AI-d ei kasuta, siis sind enam ei ole. Isiklikult usun, et viie aasta pärast teeb AI vähemalt 90% minu tööst.” – Priit Kallas

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos. Tiina ütleb, et tema kireks on organisatsioonide arengu ja muudatuste toetamine, võimendades seeläbi igapäevatöö mõtestatust ja tulemuslikkust. Tema töö keskendub inimkesksele juhtimisele, kus olulised pole ainult tulemused, vaid ka tähendusrikas töö. Lisaks ilmus Tiinal just verivärske raamat "Miks ettevõtted muutuvad ja kuidas muudatusi juhtida", mis käsitleb muudatuste juhtimist inimkesksetes organisatsioonides. Selles episoodis arutamegi, miks on muudatuste juhtimise juures võtmetähtsusega just inimesed ja kuidas kaasata oma meeskond edukalt muudatustesse.

“Ükskõik, millist muudatust sa läbi viid, enamus sellest tööst, mis tuleb teha, et muudatus päriselt ellu jõuaks ja inimesed kaasa tuleksid, on seotud inimestega. Muudatuste juhtimine tegeleb just selle inimliku poolega. Ja kõige paremini tulevad inimesed muudatusega kaasa, kui nad saavad aru, et see on neile kasulik.” – Tiina Sakkos

Kuulake ikka ...