435. Jukuraadio saate köögilauas kõlgutab jalgu ja pruugib suud Eesti Vabariigi välisminister Urmas Reinsalu. Venemaa ähvardab Urmast kriminaalasjaga, kuna tema Ukrainat toetavad avaldused on “terrorismi õhutavad”. Sellest kõigest räägime me vähe, pigem keskendume olulisele – millise kivikese taga asub elevant, mis ei luba mitte kuidagi läänel ühtselt Venemaa genotsiidile vastata. Kammime väheke ajalugu, aga põhiliselt räägime puhtalt tänasest, mil meie kõigi poolt soovitud sõja lõpp on paraku absoluutselt mittelähedal. Mõtiskleme selle üle, miks on lääs skisofreeniline – Ukraina võitu tahavad ilmselt kõik, kuid kas meie oma kodune Euroopa suudaks leppida ka Venemaa kaotusega? Üks on selge: see sõda saab otsa alles siis, kui Vene kurjategijad on sõjatribunali all. Tõsi, mitte keegi ei kujuta ette, kuidas püüda kinni Putin, ent Nürnbergi-laadset suhtumist oleks vaja juba kasvõi seepärast, et kogu maailmale märku anda värdjaliku diktaatorluse mõttetusest.

434. Jukuraadio saate köögilauda on kogunenud Fennougria nõunik Jaak Prozes, kellega teeme ausa, ent küllaltki õudse ülevaate meie väikeste sugulasrahvaste hetkeolust Venemaal. Sissejuhatavalt olgu öeldud, et Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste võimalused seista oma keelte ja kultuuride eest on veelgi vähenenud. Kõigepealt üldisemal tasandil on suur osa soome-ugri rahvaste organisatsioonidest avaldanud toetust Putini otsusele, erioperatsiooni läbiviimisest Ukrainas, et kaitsta Donetski ja Luganski elanikke. Oma avaldustes leiavad nad, et ei tohi levida natslik ideoloogia ja Ukrainas toimub keeleline diskrimineerimine. Miks soomeugrilased on sunnitud selliseid avaldusi tegema? Kaevame välja.

Jukuraadio 433. köögilauas, Kunstihoone täiesti tühjas keldris, on platsi võtnud Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja. Arutame, mis maja see sihuke ajalooliselt ja tänapäevaselt on. 1934. aastal ehitatud (linnamüüri vallikraavi!) Tallinna Kunstihoone oli toonases mõistes ülimoodne ehitis ning püsis meie kunsti ühe peamise visiitkaardina ligi 90 aastat. Aga kuna praegu on maja varisemisohtlik, mitmes kohas saab läbi seinapragude käe õue toppida ja lekkivast küttesüsteemist kaob iga päev müstiliselt kuhugi vundamendi alla vähemalt 100 liitrit vett, tundub, et korralikuks kapitaalremondiks oligi viimane hetk. Peatume Kunstihoonega seostuvatel lustakamatel ja morbiidsematel lugudel läbi ajatelje, uurime, kuidas maja ehitati ja mis aastate jooksul edasi sai. Paul loodab, et täielikult taastatud Kunstihoonesse saame me astuda vähemalt 3 aasta pärast. Saates tuleb kõne alla ka eestlaslik kihk kultuuriraha betooni paigutada.

Jukuraadio 432. köögilaud on pikaks ajaks viimane, mis salvestatud Kuku klubis, kuna 1935. aastal ehitatud Tallinna kunstihoone, mille keldris Kuku klubi baseerub, läheb õige mitmeks aastaks kapremonti. Köögilauda on end sättinud kultuuridiplomaat Meelis Kubits, kes on viimastel aastatel tegelenud eraettevõtluse kaasamisega Eesti Vabariigi kultuurimaastikule. Asja mõte õige lihtne – eraettevõtlus aitab tagada kultuurirahastuse läbipaistvust ning projektide mitmekesisust. Samuti ei pea kultuuri toetamine tähendama raha permanentset betooni paigutamist, järjekordse SÜKU ehitamist vms. Betoonile on vaja sisu, ühiskonnas on vaja dialoogi. Peatume kultuuril kui kaitsepoliitika vaieldamatul osal, Ida-Virumaal, kurbadel eranditel meie kultuuriotsustajate seas, mille võib kokku võtta sõnadega “Miks juhib kommar Jaak Allik aastal 2022 kultuurivaldkonda”. Mis on need kohad, kus Eesti restarti vajab?

Jukuraadio 431. köögilauas on külas Dima Poljakov Leningradi oblastist ehk otse putinistlikult Venemaalt. Vabalt eesti keelt rääkiv Dima sündis Tallinnas, Nõmmel, aga ingerlasena otsustas ta 1990ndate aastate alguses oma ajaloolisele kodumaale kolida. Ingerimaa asub Peterburi ja Ivangorodi vahel, Dima elab Gatšinas ja on sealse ingeri seltsi juht. Köögilauas annab Dima otsekohese ülevaate, milmoel Putini Venemaa väikerahvaid kiusab, mida mõtlevad kohalikud sõjast ja tsaarist ning kuidas võim inimeste igapäevaellu sekkub.

Jukuraadio 430. saates on köögilaua äärde kogunenud vabariigi õiguskantsler Ülle Madise. Räägime lääne demokraatia pahupoolest, mis on tegelikult täiesti välditav, kui ennast kokku võtta – poliitkorrektsus, mustvalge suhtumine, sildistamine ja muu säärane mürgitab läänemaist elu. Kui maski ei kanna, oled vaenlane. Kui vaktsineerida ei taha, siis ühiskonnale surmavalt ohtlik antivaktser. Kui ümmargust poliitkorrektset plära ei aja, “solvad” sellega “vähemusi”. Mis kuradi maailm see on? Otsime Üllega vastust, täiesti ilma poliitkorrektsuseta, aga selle eest naljaga ning lustlikult.

Jukuraadio 429. köögilaud jätkab Nõmme ajalooga, mis on vaid pisut enam kui sadakond aastad tagasi olnud kaunis metsik. Selles saates on jalutuskäigul abiks ka Nõmme ajaloolane Leho Lõhmus. Röövimised, pussitamised, vargused, valerahategu, pornoärid, padujoomine, korrumpeerunud politsei jm markeerisid Nõmme igapäevaelu. Nõmme oli kahtlase kuulsusega urgas, mis hakkas muutuma alles 100 aastat tagasi või hiljemgi. Ekskursioonil on abiks enam kui 100 aasta vanune ajakirjandus.

1872. aasta suvel hakkas Nõmmel peatuma Tallinn-Paldiski rong, nii et tingilikult võime pidada Nõmme 150ndat juubelit. Enne "Peatust seitsmendal verstal" polnud siin peale kõrtsi ja metsavahimajakese suurt midagi. Vaid asustamata laas, mis pakkus ideaalseid võimalusi teeröövlitele, kes kimbutasid nii turule sõitvaid talumehi, röövisid postitõldu kui ka lausa mõisnikke või riikliku tähtsusega kullereid. Oma algusaegadel oli Nõmme oma olemuselt pigem kui metsik lääs, tänase hubase ning väikekodanliku idülli sündi ei lubanud ennustada mitte miski. Juku-Kalle Raid tutvustab Nõmme algusaegu läbi toonase ajakirjanduse.

427. Jukuraadio köögilaud on erandlik ja pidulik. Oma lemmiklugusid mängivad ja kommenteerivad meile Eesti presidendid Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ning Alar Karis. Lisaks ülalmainitutele ka saatejuht Juku-Kalle.

427. Jukuraadio köögilaud on erandlik ja pidulik. Oma lemmiklugusid mängivad ja kommenteerivad meile Eesti presidendid Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ning Alar Karis. Lisaks ülalmainitutele ka saatejuht Juku-Kalle.