Käbi ei kuku...

"Kuna ma kodus üldse ei nuta, siis see oli nende jaoks šokk, et ema nutab," meenutab Piret Laikre emana läbikukkumise tunnet, kui kaks poega ei saanud omavahel üldse läbi, nii et kooligi käidi eraldi bussidega.

"Ma olen silmad lahti hoidnud ja õppinud teistelt. Mul on olnud väga häid eeskujusid," ütleb Rene Varek, suurte kogemustega ettevõtja, kes viimased 10+ aastat juhib automüügifirmat Amserv.

"Mulle meeldib mõelda, et me oleme nagu kolm musketäri," ütleb Emma Lotta Kiviberg saates "Käbi ei kuku…", mis astub sammu eemale oma tavapärasest vormist. Nimelt jagavad sel pühapäeval emotsionaalseid ja olulisi lugusid elust ja koos kasvamisest ühe pere kolm põlvkonda – Emmaga on saates ema Elina Reinold ja vanaema Mall Reinold.

(Pärimus)muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa tõdeb saates "Käbi ei kuku…", et on end piisavalt hästi tundma õppinud ja üllatusi või varem märkamata momente ta minevikust ei leia. Aga tuleb ette erandeid, viimati sellest kevadest.

"Kultuuri- ja kunstihuvi hoidis mind vee peal. Muidu ma oleksin ennast täiesti ära joonud," analüüsib näitleja Kristjan Sarv saates "Käbi ei kuku…" oma elu võimalik et kõige olulisemat murdehetke, mil temast sai lavakunstikateedri tudeng.

"Kõik lapsevanemad rikuvad oma lapsed natukene ära," ütleb Mick Pedaja, kelle kodus kasvab kaks last – tüdruk, kes lõpetab põhikooli ja poiss, kes pole veel kooli läinud. Ja vaatab enesekriitiliselt peeglisse, sest mõnigi nähvamine võinuks olemata olla.

Sepo Seemani pole lihtne meelelahutaja rollist välja tuua. Aga me proovime seda saates "Käbi ei kuku…", et teada saada sündmustest ja seikadest, inimestest ja valikutest, mis või kes on aidanud tal valida sihti ja suunda.

Emadepäeva jutte räägime kahe emaga. Lugusid senise elu märgilistest hetkedest ja neid mõjutanud inimestest jagavad Lili ja Haldi Välimäe.