Keelesaade

Fred Puss(avafotol) : "Soomes sellist perekonnanimede panemist, nagu oli Eestis 200 aastat tagasi, ei olnud. Soomes oli nimede valik pigem enda teha."

"Tinniat, tinniat, tintinnabulum..." Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest, akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi.

Digisõnavara on arenemises ja muutumises. Uudisdigisõnade sõnause avapildil olevat kümmet võidusõna tutvustab zürii liige keeleteadlane Helika Mäekivi (alumisel fotol) .

Indrek Park: "Oma keele hooldamine ja rääkimine on nagu tango tantsimine: tuleb tunnetada. Kui mõni samm läheb liiga kaugele, kaob tasakaal käest ära, aga natuke võib improviseerida ka."

Mis on eesti keeles erilist? Kas ja kuidas keeleteadus arvutiajastul muutub? Kuidas jõudis Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman eesti keele manu? Kas tõde on laual või laua peal? Kas eesti keel on kasutajasõbralik?

Tartu Ülikooli professor Liina Lindström(fotol): "Ma ei arva, et me peaks oma väljakujunenud normitud kirjakeele prügikasti viskama, lihtsalt vajab ülevaatamist, kuidas me seda normime, kui detailselt on seda vaja teha."

Politseikapten Maarja Punak(fotol): " Sõnavabadus avalikus ruumis ja veebis on üks ja seesama, aga millegipärast on levinud arvamus, et internetis on rohkem lubatud kui avalikus ruumis." Maarja Punaku sõnul peame kehtestama ka internetimaailmas käitumiseks selgema raamistiku. Tema sõnul aitaks selles maailmas korda hoida see, kui ka veebimaailm arvataks korrakaitseseaduses avaliku ruumi alla.

Kalanimede uurija Mari Kendla (fotol): " Võiks arvata, et peamistel püügikaladel, nagu ahven või haug, on nimetusi rohkem. Aga tegelikult on hoopis ogalik see, kes on oma silmatorkava välimusega nimeandjaid rohkemgi inspireerinud."

Lutsi keele aabits on väärtuslik pärandkeele ja akadeemik Karl Pajusalu (alumisel fotol) sõnul ka eesti keele ajaloo uurimise seisukohast. Sajandid tagasi Eestist Lätti Ludza linna kanti välja rännanud eestlaste keele on aabitsasse kogunud eesti-läti juurtega ameerika keeleteadlane Uldis Balodis. Professor Karl Pajusalu räägib saates lutsi maarahva keelest, selle sõnavarast lauseehituseni.