Keelesaade

Wiedemanni auhinna laureaat Jüri Viikberg: "See eesti sõna on ju iseenesest väga vana. Kõik meie naabrid, kes on teadnud ladinakeelset sõna estones, on olnud teadlikud sellest, et siin elavad eestlased ja see maa on Eestimaa, isegi kui siin oli mitu hõimu."

Helsinki Ülikooli keelekeskuse juhataja Leena Nissilä rootslaste soome keele oskusest Soomes: "Kui sa tahad tööle minna näiteks riigiametisse, siis sa pead tõendama, et sa oskad riigikeeli." Saates on juttu Soome kahest riigikeelest; sellest missugustes keeltes missugustes koolides õpitakse.

Teemapäeval "Keelekorralduse äärmised võimalused" osalesid keeleteadlased, keelekorraldajad ja keelekorralduse rakendajad. Kas keelt korraldatakse liiga vähe, piisavalt või ülearu?

Millal sai eesti keel iseseisvaks? Kas teised keeled on mõjutanud ka eesti keele grammatikat? Kas eesti keeles on rõhk alati olnud sõna esimesel silbil?

Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla: "Huvitav on see, et maastik on (eestlase jaoks-toim) midagi kaunist. Mitte kole, mitte need vanad kolhoosiaegsed lagunenud hooned ei ole maastik, vaid just see ilus "värvide ja vormide laad vaateväljas"."

20. aasta keeleteo tiitlile on jäänud kandideerima 35 mullust keeletegu. Välja antakse peaauhind ja rahvaauhind, mille üle otsustab rahvas. Valiku hõlbustamiseks tutvustame saates lühidalt kõiki tänavusi kandidaate, aga tuletame ka meelde neid tiitli pälvinuid, kes on oma tegu tutvustanud Keelesaates. Rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks alanud avalik hääletus kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.

Dotsent Enn Veldi: "Sellist normimist nagu Põhjamaades ja Prantsusmaal pole ingliskeelsetes maades kunagi olnud." Enn Veldi sõnul kirjeldab Oxfordi sõnaraamat keelt, ta ei anna soovitusi; reegleid kehtestavad kirjastused.

"Koma tuleb panna alati kui selgus seda nõuab." Õige või vale? Segane või selge? Tallinna Ülikooli vanemteadur Peep Nemvalts selgitab saates, miks on vaja eesti keele kirjavahemärkide keerulist reeglistikku muuta.

Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang: "Riigikogu kultuurikomisjonis ei olnud kedagi, kes seisaks vastu mõttele, et Eesti ühiskond on valmis selleks, et minna üle eestikeelsele õppele!"

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?