Keelesaade

"Nii ma olen siin aias toimetanud, eri nurkades eri moodi, nii kuidas kellelegi vaja. Viimasel ajal olen aga täheldanud, et mu tööriistad ja vahendid kipuvad kaduma minema," kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi tekstibüroo "Päevakera" keeleblogis.

"Tallinna külje all on tükk Hiiumaad," väidab tänavanimede uurija Leho Lõhmus. Nimelt asus praegusele Hiiule kunagi ammu elama Hiiumaa mees, kes ehitas endale maja ja pani sellele ka sildi "Hiioküla". Alguses oligi selle koha nimi Hiioküla, mis hiljem kohandus Hiiuks.

Missuguse sõnaga võiks kirjeldada Eestit? René Virks: "Minu jaoks on selleks üks väga hea sõna "müstiline", üks müstiline rahvas, keda on nii vähe ja kes samas on täiesti iseseisev. Teisalt meie hoopis teistsugune loodus - ei ole kõrgeid mägesid, ei ole suuri orge, on soo ja raba ja mets ja see on põnev. Kolmandaks uus aeg - digikuvand meist on endiselt maailmas."

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Wiedemanni auhinna laureaat Jüri Viikberg: "See eesti sõna on ju iseenesest väga vana. Kõik meie naabrid, kes on teadnud ladinakeelset sõna estones, on olnud teadlikud sellest, et siin elavad eestlased ja see maa on Eestimaa, isegi kui siin oli mitu hõimu."

GAG-i abiturient Calista Krass: "Inimesed saavad väga hästi aru, et erinevatesse situatsioonidesse sobib erinev keelekasutus!" Näiteks tuleb Calista sõnul e-kirja kirjutades arvestada, et vaba kõnekeelt ametlikus kirjas kasutades ei täida sa oma eesmärki, sest sind ei võeta lihtsalt tõsiselt.

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Martin Ehala: "Ei ole võibolla võimatu, et kunagi mingisuguses tulevikus eesti keel muutub, aga identiteet jääb alles, aga ma ei kujuta seda ette lähemas tulevikus, nii 50 või 100 aasta perspektiivis. Kaugemale ei oska vaadata."

Einar Kraut: "Kui kõikide euroopa keelte lõikes vaadata, siis ma ei tea kusagil Euroopas naaberkeelte seas nii järsku vastandust häälduslaadi poolest, kui on eesti ja vene keele hääldusel ." Natalja Kitam: "Aktsendita rääkima õppimine on võõrkeeleõpe tulevik."

Lvivi ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo: "Esimene ukraina keele kohta käivatest müütidest on see, et ukraina keel on vene keelest pärit." Kokku on müüte rohkem ja nendest ongi saates juttu. Juttu on ka äsja valminud Heinike Heinsoo ja Maksõm Kasianczuki eesti keele õpikust ukrainlastele, mis sobiks ka Eestisse hooajatööle tulevatele ukrainlastele.