Keelesaade

"Sildikeel kajastab meile hästi olukorda, mis riigis valitseb," ütleb keeleteadlane Ilona Tragel. Tema kolleegi Külli Habichti sõnul näeme tegusõna hoolima tihedama kasutamise pealt, et hoolimine ühiskonnas suureneb.

Ilona Tragel: "Riik võiks mõelda keeleliste valikute peale, millistega oma kodanikele sõnumeid vahendada."

Külli Habicht: "Teavitussildid on väga tänuväärne materjal keele uurimiseks, see on keel tema tegelikus kasutuses ja peale kauba veel ühiskonna teenistuses."

Emakeele Seltsi keelehuviliste gümnaasiuminoorte keelelaagri teema oli tänavu "Suuline keel kõnes ja kirjas". Keelelaagris esinesid Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased. Saates räägivad laagrist osa võtnud õpilased eesti keelest, murdekeeltest, meedia keelest ja oma tegemistest ja toimetamistest keele vallas.

Sven-Erik Soosaar: " Väljasurnud keeli on kindlasti rohkem kui on neid, mida tänapäeval räägitakse, nii et välja on surnud vähemalt kümme tuhat keelt ja võibolla isegi rohkem." Soosaare sõnul on see väga umbkaudne hinnang, sest paljudest kadunud keeltest ei ole mingeid andmeid.

Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste: "Suur hulk üliõpilasi on tulnud Soome ülikoolidest ja kui Soome ülikoolides tõmmatakse eesti keele õpet kokku, siis kahaneb ka eesti keele õppijate üldarv maailmas."

Andres Tarto Eesti Interneti Sihtasutusest: "Otsingumootor Google eelistab eespool näidata sama maatunnusega domeene, kust päring tehakse." See on Andres Tarto sõnul üks põhjus, miks eesti ettevõtja, kelle sihtgrupp on Eestis endas, peaks eelistama rahvusdomeeninime (.ee)

Tiit Hennoste: "Väita selle (keelekorpuse sisu- toim) põhjal, et kas mingit sõna või vormi üldse esineb või ei esine, siis see on natuke ohtlik tee." Näiteks toob Tiit Hennoste käänete tabeli lõpus olevad käänded, mis esinevad meie igapäevases elus harva, nii samamoodi ka korpuses ja nii võib Tiit Hennoste sõnul hüpoteeetiliselt juhtuda, et kääne korpusesse ei pääsegi.

TÜ professor Renate Pajusalu: "Peaks-vormid on osaliselt põhjendatud sellega, et inimene, kes kõneleb, ei taha olla teiste suhtes ebaviisakas. Samas on kohti, kus on vaja järgida eelkõige tõde ja veendumust ja on kohti, kus peab olema kena ja viisakas." Nende vahel balansi leidmine ei ole Renate Pajusalu sõnul kindlasti kerge.

Elis Paemurd: " Üha rohkem on neid noori, kes valivad teiseks keeleks inglise keelele lisaks veel saksa või prantsuse keele või siis isegi valivadki inglise keele asemele Euroopa mõne teise keele ja Eestis muidugi on vene keele õppimine väga populaarne."