Keelesaade

Küsimus: "Mis on naljakas?" Vastus: "Et ema elab isamaal ja isa räägib emakeelt." Kuidas seletab selliseid küsimusi ja vastuseid Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid?

Direktor Arvi Tavast: "Arendame oma keelt ja laseme tal areneda kui elusal organismil selleks, et meie keeles saaks edasipidigi kaitsta doktoritööd eesti keeles, valitseda riiki ja pidada eestikeelset kõnet Euroopa Parlamendis."

Arvi Tavast: "Terviklikku vastust küsimusele, mis on meie jaoks keelekorraldus, pole viimase paarikümne aasta jooksul keegi isegi üritanud anda."

Keeleteadlane Heli Laanekask: "Ta kujundas välja niisuguse huvitava vahekeele, mis oli eesti ja soome keele vahepealne. Kõik, mis ta oma sõpradele kirjutab pärast esimest laulupidu, kõik on selles vahekeeles."

Heli Laanekask: "Ka soome keele vastu tekkis Lydia Koidulal huvi lapsepõlvekodus, sest Jannsen oli juba noore mehena korra Soomes käinud ja siis kui ta lehemeheks sai, siis ta avaldas Soome kohta aeg-ajalt teateid "Omalt maalt" rubriigis."

"Kui oleks ometi taibanud õigel ajal küsida," mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid mälestused võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib saates sellest, kuidas ja kelle jaoks kirjutada mälestusi ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.

Askur Alas: "Suuline sõna oli kõige olulisem, sellest ka muinaspõhja luuletajate- skaldide tähtsus kuningate õukondades, igal kuningal pidi olema 1 või mitu skaldi."

Askur Alas: "Ragnarök ei ole seotud nimega Ragnar - Ragnarök on usundis kirjeldatud maailmalõpp, samas kui Ragnari saaga räägib oletatavasti päriselt elanud isikust ja päriselt elanud isik ei saa samal ajal osaleda müütilises maailmalõpu lahingus."

Peeter Päll: "Diglossia klassikalisel kujul meid ei ähvarda, seda eeskätt tänu ajalooliselt väga heale kirjaoskusele, 1930. aastatel viljeldud pragmaatisele keeleoskusele ja 1980. aastatel uuesti juurutatud põhimõttele käia keelemuutustega kaasas."

Priit Ennet: "Tegelikult ma natuke nuputan ka neid sõnu, kui ma teadusuudist ette valmistan, siis mul on ju aega mõelda, kuidas mõtet väljendada!"