Keelesaade

Õpetaja Ivika Hein: "See on väga oluline, et õpilane teaks, et ta saab oma kirjanduslikke teadmisi kasutada riigieksamil!"

Askur Alas: "Suuline sõna oli kõige olulisem, sellest ka muinaspõhja luuletajate - skaldide - tähtsus kuningate õukondades, igal kuningal pidi olema 1 või mitu skaldi."

Küsimus: "Mis on naljakas?" Vastus: "Et ema elab isamaal ja isa räägib emakeelt."

TÜ professor Renate Pajusalu: "Peaks-vormid on osaliselt põhjendatud sellega, et inimene, kes kõneleb, ei taha olla teiste suhtes ebaviisakas. Samas on kohti, kus on vaja järgida eelkõige tõde ja veendumust ja on kohti, kus peab olema kena ja viisakas." Nende vahel balansi leidmine ei ole Renate Pajusalu sõnul kindlasti kerge.

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Kindlasti on Myosotis olnud keeleuuenduse pooldaja, ta on ohtrasti kasutanud uusi vorme, aga paraku kasutas ta neid ka vääralt!" Tegeliku põhjuse, miks keeleuuendaja Johannes Aavik luuletajat ägedalt arvustas, saab teada saatest.

Professor Reili Argus: "Keeletoimetajat on kõigepealt vaja mistahes teksti lugejal!" Keeletoimetaja töötab Reili Arguse sõnul lugeja jaoks (mitte kõigepealt autori jaoks - toim.) sellepärast, et lugeja peab tekstist saama kätte – tarbetekstist info, ilukirjandusest elamuse.

Mika Keränen: "Kalevipoja kivid ja sängid ja Kääpa jõgi, kus tal jalad maha raiuti, sellised asjad on Eestis teada või "Kalevipojas" sees. "Kalevalaga" pole üldse niimoodi – "Kalevalas" on Põhja emand ja tema on kuskil põhjas ja sellest aitab küll!"

Mika Keränen: "Soomes on ju kohe inimesest kuulda, kust ta on pärit."

Peeter Päll: "Teatmik on üks osa Eesti Keele Instituudi keeleinfosüsteemist, mis on jagatud kaheks: üks osa on sellest Teatmik ja teine osa on Sõnaveeb."