Keelesaade

Hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes: "Eestis on täiesti arvestavad soome-ugri kogukonnad, mis näitavad samas selget kahanemistendentsi."

Kapten Rein Raudsalu: "Merendus areneb väga kiiresti ja seetõttu tuleb pidevalt uusi nähtusi, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu."

Ajakirjanik Madli Vitismann: " Üks suuremaid ja mahukamaid töid oli rahvusvahelise ohutu meresõidu alase lepingu SOLAS teksti kohendamine."

Nikolai Baturin 1982. aastal: "Sõnavara on inimese loomingu protsess. Kui mina töötan sisu kallal, siis jookseb teine paralleel keele näol. Keel mängib kogu aeg minu loominguga kaasa."

Berk Vaher 2023. aastal: "See on eesti keele rikkus, mille ta on välja toonud. Paljud neist sõnadest on tegelikult olemas, nad tunduvad uudsena, võõrana ja võibolla isegi eksootilisena, aga kui hakata sõnaraamatust vaatama, siis selgub, et selline sõna ongi olemas!"

Direktor Triin Soone: "Ärme jääme sinna kinni, mis oli meie lapsepõlves, tuleme ikka sellesse maailma, mis on täna noorele inimesele pakkuda."

Professor Anna Verschik Ukraina sõjaaegsest luulest: "On väga palju erinevaid luuletajaid ja väga erineva intonatsiooniga luuletusi ­-­­­ mõni on kurvameelsem, mõni on vastupidi räigem."

Minister Tõnis Lukas: "Ettevalmistused eestikeelsele õppele üleminekuks käivad seaduse järgi sellel aastal juba täie hooga. Selleks aastaks on ette nähtud 41 miljonit eurot erinevateks tegevusteks."

Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg: "Väikestele lastele ja ka suurematele lastele tuleks ikka ette lugeda. See on armas ühine hetk: ema-isa on praegu ainult minu päralt, ta ei vaatagi arvutiekraani, tal ei ole nutitelefoni ees, tal on raamat ees, ta on minu jaoks!"

Professor Birute Klaas-Lang: "Hästi oluline on see, et normeeritud kirjakeel, mida ametlikus suhtluses kasutatakse, oleks meil ikkagi üks ja üheselt arusaadav. Samuti ka see, mida me nimetame heaks tavaks keele puhul: see, kuidas avalikus õiguslikus ruumis keelt kasutatakse."

EKI vanemteadur Annika Viht: "Kui me kasutame uuesti kellegi varem öeldud sõna, siis oleme kaudselt selle kaudu temaga ühendatud."

Keele taaskasutus on Annika Vihi sõnul kokkuhoid inimestega kokkukuulumise mõttes.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Hästi hea oleks, kui Riigikogus tuleksid reaalsed sisulised debatid eesti keele positsiooni, eesti keele staatuse ja maine üle."