Keelesaade

Piret Voolaid: "Päris kindlasti saame lastepärimuse puhul rääkida nii laste pärimusest kui ka suhtes täiskasvanute maailmaga. See on nii laste loodud pärimus, mis levib laste keskel, kui ka pärimus, millega laps puutub kokku siia maailma sündides ja väga sageli on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus."

Emeriitdotsent Reet Kasik: " Mida heterogeensem ja muutuvam on ühiskond, seda tähtsamaks on saanud korrastatud kirjakeele olemasolu teiste võimalike keelevariantide kõrval."

Emeriitdotsent Reet Kasik: "1927 on meie keelekorralduses tähtis aasta - siis hakati Eesti rahvakoolides haridusministeeriumi otsusel õpetama normitud kirjakeelt, mis toetus Veski ja Elmar Muugi õigekeelsussõnaraamatutele ja nende põhjal koostatud grammatikaõpikutele."

Botaanik Toomas Kukk: "Ma olen kindel, et see, kelle järgi on taim, loom või seen nimetatud, on üldiselt õnnelik. On kai neid juhtumeid, kus on tahetud inimest alandada või vihjata mingile ebameeldivale omadusele või suhtele, aga isegi siis on inimene õnnelik omanimelise isendi üle, sest see on selline asi, mida ei ole kõigil ette näidata."

Keelehnoloog Tanel Alumäe: "Praegu räägitakse tehisarust rohkem, sest meieni on jõudnud väga-väga suured keelemudelid, mis on hoopis teistsugused tehisarud, inimesesarnasemad. Nende mudelitega saab vestelda, nad oskavad teksti lugeda, nad oskavad teksti genereeerida, nad ilmutavad inimlikke omadusi."

"Kui inimesed tahavad ennast arusaadavaks muuta, siis nad ikkagi jälgivad teatud konventsioone, aga see on nende enda otsus," ütleb keelekorraldaja Peeter Päll, kommenteerides küsimust, kui vaba saab olla keelekasutus.

Kui Eduard Vildel oli teadaolevalt 60 varjunime, siis kas see on eesti kirjanike rekord? Või on mõnel veel rohkem varjunimesid-pseudonüüme olnud?

"Kirjandusmuuseumi arhiivis on üks ammendamatu kogu, kust tuleksid välja need autorid, kes ei taha võib-olla ka tunnistada, mida nad kunagi Nõukogude perioodil on kirjutanud," ütleb saates Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.

Professor Reet Bender: "Tuldava puhul mainitakse rahvusvahelise kvantitatiivlingvistika ajakirja erinumbri pühendamist Tuldava 75. sünnipäevale - artikli autorid on siiski paljud endise Nõukogude Liidu riikidest või siis idablokist."

Ahrensi keelekonverentside algataja Sulev Valdmaa: "Ahrens vajaks rohkemat, Ahrens vajaks monograafiat!"