Keelesaade

Keeletoimetaja Hille Saluäär: "Kirjakeele otstarbeks saab sõnatähendusi sõnaraamatus väga hästi kokku leppida. Aga muidugi on ka neil õigus, kes ütlevad, et sõna tähendus sõltub igakordselt kontekstist – peaaegu kõiki sõnu saame me kasutada vastandtähenduses."

Hille Saluäär: "Ma isiklikult ei usu, et iha ideaalkeele järele oleks suurem probleem kui ükskõiksus või mittehoolimine olukorras, kui suur osa meie igapäevasest suhtlusest, meie kultuuritarbimisest, meie asjaajamisest on ingliskeelne!"

Martin Aher: "Kümne tegutsemisaasta jooksul on vaenu- või vihakõne juhtumeid olnud täpselt üks ja sedagi ainult päringu vormis."

Õpetaja Maire Kebbinau: "Iga eesti keelt valdav inimene saab olla keelekümblusõpetaja - tänaval, kaupluses, poes, turul - ja aidata venekeelsetel ja ka meie mõne muu kodukeelega inimestel eesti keelt praktiseerida ja kasutada ning igaüks saab anda hoogu juurde meie eestikeelse keskkonna laienemisele."

Øyvind Rangøy: "Norra keeles on hästi palju rööpvorme, hästi palju vabadust, mis on keeruline, kui viis varianti võivad olla õiged. Aga tegelikult nad ei ole ju võrdväärsed, sest nad on kõik seotud mingisuguste traditsioonide ja stiili-ideaalidega."

Luuletaja ja tõlkija Øyvind Rangøy: "Meil on kirjakeeli kaks: bokmål ehk raamatukeel ehk taani kirjatraditsioon ja nynorsk ehk maakeel ehk uusnorra keel.""

Margit Langemets: "Keeleasjades tuleb uurimisteemasid uksest ja aknast, magistri- ja doktoritöö teemasid on varnast võtta!"

Uus ÕS ilmub 2025. aastal nii veebis kui ka paberil. Sel nädalal andsid Eesti keele Instituudi teadlased ülevaate valmiva sõnaraamatu ja EKI teatmiku hetkeseisust ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna viimastest otsustest.

Emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee: "Emakeele tundide arv on viidud miinimumini, veelgi vähendamisel lahustuks aineteadmine ära. Emakeeleõpetuse eriosa on sõnastus ja lausestus, isikupärase stiili lihvimine ja oma kirjutaja hääle leidmine, mis juturobotitele mõeldes on üha tähtsam."

Andres Karjus: "Ilmselt oleks nii õpilastel kui ka õpetajatel lihtsam, et kool kui organisatsioon teeb mingid valikud ja lepib kokku tehisaru kasutamise reeglites."