Keelesaade

Dario Hamidi: "Mulle öeldakse päris tihti, et mul on keeleanne, aga ma vaidlen alati vastu. Mul on lihtsalt huvi suurem, kui mõnel teisel inimesel, ja tänu sellele veedan ma selle teemaga palju rohkem aega. Kui keegi teine veedaks täpselt sama palju aega, kui mina, siis oleksid tulemused ka sarnased."

Silva Tomingas: "Et tulla niimoodi välja sellest (Nõukogude poliitilistest oludest- toim.), et sa oled tegelikult staar, et sa oled ikkagi särav täht selles selles teadusmaailmas – see on imetlusväärne."

Helle Metslang: "Laenamise kohta oli Henn Saaril ka oma seisukoht: laenamise puhul tuleb vastu piir, kui keel ei suuda enam laene läbi seedida ja laenud hakkavad häirima keele oma süsteemi, see tähendab, et keelel on mingisugune piir, milleni ta laenamise välja kannatab."

Henn Saari kaasteeline Helle Metslang: "Saaril oli kaks poolt: ühelt poolt oskas ta hea esinejana väga hästi, väga selgelt ja hästi lihtsalt seletada keerulisi asju, aga kui ta kirjutas erialast tekst, siis see oli päris keeruline!"

Dotsent Helin Puksand: "Lapsed on võimelised väga sisukalt arutlema, kui neile antakse võimalus!"

Akadeemik Karl Pajusalu: "Ajal, kui eesti kirjakultuur saab teadaolevalt 500 aastaseks ongi aeg mõelda selle peale, mida see vana ja väärikas eesti keel tänapäeval endast kujutab ja kuidas ta eesti rahvast ühendab!"

Katja Novak: "Kui rääkida kaasaegsest luulest, siis enamus on ikkagi sõjatekstid, aga klassikud on ajatud."

Liisi Uder: "Lihtne keel mõiste mõttes on selline keel, mis on arusaadav keskmise intellektipuudega inimesele." Eestis kasutatakse Liisi Uderi sõnul lihtsat keelt veel üsna vähe ja juhuslikult, üha rohkem küll, aga vaja oleks süstemaatilist tõlkimist.

Ilze Talberga: "Inimestele tundub, et inimene peab keele kindlasti C1 tasemeni ära õppima, aga tegelikult piisab sellest, et sa natukene õpid tundma keelt."

Keeleteadlane Kristiina Ross: "Kui lugeja tunneb, et ta on küllalt indoeuroopapärastunud ja tahab analüütilist ja mõistusega lähenemist luulele, siis tasub kindlasti sõnaraamatud kõrvale võtta. Aga kes arvab, et ta on ikkagi soomeugriline ja terviklik, ja see terviklikkus on temas veel säilinud, siis kindlasti on teine võimalus see kõik ära unustada ja lihtsalt võtta need tekstid ja lugeda. Kui alguses ei jää nö konks taha mõnele tekstile, siis mitte lasta ennast sellest heidutada, sest kui palju lugeda, siis need konstruktsioonid, kujundid ja sõnad hakkavad korduma, kuni mingi pilt tekib ja nii saab ka täiesti lugeda."