Keelesaade

Ilze Talberga: "Meie keeled on nii ilusad, et neid ei saa ära rikkuda sellega, et räägitakse grammatiliselt valesti. See kõik on motivatsioon, järjepidevus; peab õppima ja ma arvan, et tuupimine õigustab ennast: pärast seda on endal lihtsam ja teistel ka lihtsam!"

Õiguskantsler Ülle Madise: "Põhiseadus nõuab seda, et me hoiame alles meie rahvuskultuurilist identiteeti hoidvat ühist keelt, mida ei saa lasta isevooluteed minna - kui ta taandub köögikeeleks, siis eesti keel enam teaduse ja hariduse keeleks ei sobi. See lihtsalt on nii. Ja sellest oleks väga kahju. Ja mitte lihtsalt kahju: kui sellele teele asutakse, siis tuleb kindlasti põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatada ja riigikohtul tuleb siis see küsimus otsustada."

Õpetaja Agnes Kolga: "Katses osalenud õpilastel on laadivaheldus taandumas, sest keskmiselt säilis laadivaheldus ainult pooltel kordadel. Kõige rohkem on see taandunud hääliku kadumisega sõnades (pügama, susi, nõbu jt), neis sõnades säilis laadivaheldus alla 20 % õpilastel."

Teoloogiadoktor Kaido Soom: "Piibli mõju kirjandusele ja kunstile jätkub tänaselgi päeval ja kui me oleme piibliga kursis, siis me mõistame paremini tervet ümbritsevat kultuuri."

Tartu Ülikooli kaasprofessor Kristiina Praakli: "Masing ikkagi oli üks kõige aktiivsemaid eesti keelega tegelejaid, kes lõi väga soodsa pinnase edasiseks arenemiseks."

Folklorist Mare Kõiva: "Kõik need õnnesoovid, igasugused head soovid tähendavad seda, et sa annad ühe tükikese sellest õnnest, mis maailmas on olemas, teisele inimesele, perele, edasi!"

Keeleteadlane Raimo Raag: "Rootsis on siiamaani kaks keelehoolde joont: üks on see alalhoidlikum joon, mida esindab Rootsi Akadeemia, ja teine on avatum joon, mida esindab Keelenõukogu."

Vikipedist Ivo Kruusamägi: "Meid on ainult miljon ja me peame olema selletõttu efektiivsemad ja Vikipeedia võimaldab seda efektiivsust. Ta võimaldab natuke üle oma varju hüpata ja teha Eesti palju suuremaks."

Keeleteadlane Martin Ehala: "Tuleb ennast nügida, et räägiksime eesti keeles ja tuleb poliitikuid nügida muutma seadust, et meil oleks kindlam vundament, mille pealt me nügime iseennast teistega eesti keeles rääkima."

Sõnaus kutsub eesti keelt rikastama uute rohesõnadega ja rohesõnad on ka keelesaate huvikeskmes.