Keelesaade

Tallinna Ülikooli keeleteadlane Peep Nemvalts: "Meie keelekorraldajad ei korralda keelt mitte sugugi järjepidevalt ja ühtselt, nii nagu see teoorias peaks olema."

Kas eesti keel võiks pidada ennast põliskeeleks ja eestlased põlisrahvaks, võtame uuesti jututeemaks. USA Indiana Ülikooli keeleteadlane Indrek Park usub, et eestlased võiksid kuulutada ennast põlisrahvaks.

Aabits on koolilapse esimene eesti keele õpik. "Eestis on praegu kasutusel 8–9 aabitsat," ütleb Haapsalu Lasteraamatukogu raamatukoguhoidja Krista Kumberg (fotol).

Kristjan Jaak Petersoni keelealastele töödele heidab pilgu kirjandusteadlane Kristi Metste (alumisel fotol). Juttu tuleb näiteks "konsonantide iseloomust" ja sellest, miks eesti keeles ei ole Kristjan Jaagu arvates palju konsonante, aga on palju vokaale.

Ilmar Tomusk: "Kaubamärkide puhul peaks olema seaduses kirjas vähemalt see, et eestikeelne tekst peab olema nähtav ja kergesti leitav, mistõttu tuleks seadust muuta!"

Jaanus Vaiksoo: "Kui me hakkame laste eest peitma loomulikku kõnepruuki, siis me peidame pea liiva alla. Lapsed vajavad loomulikkust." Sõnavabadus ei tähenda Jaanus Vaiksoo hinnangul siiski seda, et lastele võib jumal teab mida ja missuguses keeles kirjutada, piire tuleb ikka tunnetada.

Kuusalu rannakeelest räägivad randlased Heli Kendra (vasakul) ja Ene Velström.

Ajakirjandusõppejõud Tiit Hennoste: "Juhan Peegel õpetas, et ajakirjanik kirjutab rahvale, kirjutab lugejale; praegu on selline tunne, et kirjutatakse poliitikutele või kolleegidele, aetakse mingit omavahelist asja, mitte niivõrd ühiskonna asju."

Tallinna Ülikooli professor Anna Verschik: "Keelevahetus ei ole laenamine või mallide kooperimine. Keelevahetus tähendab seda, et inimesed ei kasuta mingil põhjusel enam oma emakeelet esimese keelena."

Kas eesti keeles võiks olla ka juurdeütlev kääne, mitte maja juurde vaid lühemalt majare? Kas poleks lihtsam? Murretest saab ammutada lisaks sõnavarale ka grammatilisi väljendusvahendeid, mis on kaotsi läinud. Akadeemik Karl Pajusalu: "Murdeid tundes kasvab meie keeleline rikkus kohe suurusjärgu võrra."