Keelesaade

Kas keelevaistu puudumisega saab õigustada võõrkeele oskamatust? Sellele küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder. On teisi küsimusi veel: kas üksi keelevaistust piisab võõrkeele omandamiseks? Kas emakeele jaoks peab ka olema keelevaistu?

Indrek Reimand: "Võib uskuda, et valimiste tulemused, võitnud koalitsiooni keelepoliitika mõjutab kindlasti keelepoliitika põhialuseid." Eelmisel aastal pikendati kehtinud eesti keele arengukava, haridus- ja teadusministeeriumile on tehtud ülesandeks koostada Eesti keelepoliitika põhialused, mis peaksid Riigikokku jõudma suvel.

TÜ lektor Marju Lepajõe ütles Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil, et "Eestil on vaja jõuda algupärasuseni."

Keeletadlane Jüri Viikberg: " Ants Viires on rahvateadust pidanud silmas kõige laiemas mõttes, ta ei ole ranget vahet teinud etnograafial, folkloristikal, ajalool ja oma kogumistöödega leidis ta ainelise kultuuri ja leksikaaleid seoseid ning kirjeldas keeleandmete põhjal ainelist kultuuri."

Runneldame - see tähendab loeme ja kuulame Hando Runneli luulet.

1. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle.Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist.

Eesti Keele Instituut esitles konverentsil uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet.

Luuletaja ja tõlkija Guntars Godinš: "Kalevipoeg ei ole mingi suur kangelane, tema on seiklusmees. Kalevipoeg on loomulik. See on eestlaste mõtlemisviis."

Folklorist Kristi Salve (fotol Tartu stuudios): "Lätlase lemmikroog on muidugi teine lätlane, mitte eestlane!"

"Lätlased kodustavad meie kohanimesid täpselt samuti, nagu meie nende omi," kinnitab keeleteadlane Lembit Vaba. Lätlastel ei ole kõiki meie täishäälikuid ja läti keeles olevad grammatilised sood nõuavad seda, et kõik kohanimed tuleb vormistada, kas nais- või meessooslistena.