Keelesaade

Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross (fotol) arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe „tüki” juurde, siis kõik „tükid” muudavad üksteist. Saate ajendiks on eesti kirjanduse tõlkija, kirgliku sõnasõbra Jean-Pierre Minaudier´ raamat „Grammatika ülistus”, milles on palju põnevat ka eesti keele kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. veebruaril kell 15.05.

Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist. Mis puudutab probleeme ärinimedega, siis pole Ilmar Tomuski sõnul olnud põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest. Kellega on probleeme? Keeleinspektsioon on jälginud kaebuste tõttu audioreklaame kaubanduskeskustes. Missuguste järeldusteni on jõutud, kuulete saatest.

Uue keelekava eesmärk on kindlustada, et „Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli.” Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kinnitab: "See eesmärk on ka riigi ees, et Eesti riik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt.”Saates on jutt "Eesti Keelevaldkonna Arengukavast 2018- 2027", mis peab asendama eelmise "Eesti keele arengukava aastatel 2011–2017."

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jagavad saates oma mõtteid eesti keelest, murekohtadest ja rõõmudest.

Kuulake „Keelesaadet” pühapäeval 14.02. kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jagavad saates oma mõtteid eesti keelest, murekohtadest ja rõõmudest.

Kuulake „Keelesaadet” pühapäeval 14.02. kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tulevikust, oma luulest ja Raadioteatri jõulu-eelsest etendusest „Tagassi inglite juure”.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. detsembril kell 15.05.

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. detsembril kell 15.05.

Kuusalus avati sellel suvel mälestusmärk tänapäevase eesti keele ortograafia loojale Eduard Ahrensile (fotol). Ahrensi teeneid oskas hinnata juba nende kaasajal Soome keelemees Elias Lönnrot. Elias Lönnroti Eestis käigust 1844. aastal, tema kohtumistest Eestis ja tema külaskäigu mõjust eesti keele arengule räägib soome keeleteadlane ja Eesti Emakeele Seltsi välisliige Hannu Remes (alumisel pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 3. detsembril kell 15.05.

„Tinniat, tinniat, tintinnabulum...” Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest ja akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (pildil).Aga me saame teada ka, kui vanad on ladinakeelsed väljendid Carpe diem, o tempora o mores, sic transit gloria mundi, homo soveticus ja kuidas kõlas Caesari suus tema kuulus lause veni, vidi ,vici?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 26. novembril kell 15.05.