Keelesaade

Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga. Septembrist on instituudis ametis uus direktor keeleteadlane Tõnu Tender (foto: Andres Treial).

Mis kasu võiks olla kodanikuühiskonna arendamisest või kaasaegsest tehnoloogiast soome-ugri idapoolsete keelte tuleviku jaoks ja kuidas mõjutab praegune rahvaste ränne läänepoolseid soome-ugri keel?

Vahemere saartel elab palju rahvaid, ent oma keelega rahvaid vaid neli: korsiklased, sardid, sitsiillased ja maltalased. Kuidas saab väikese rahva keel püsima jääda, millest või kellest see sõltub? Kuidas on nimetatud keeled seni püsinud ja kas neid keeli kõneldakse veel ka kauges tulevikus?

Tänavu pälvis Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tungal aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest,

Keeletedlase Lembit Vaba teadustöö põhisuunad on Balti-läänemeresoome keelekontaktid, sõnavara ajalugu.

Kumb mõistab teist ilma keelt õppimata paremini: kas eestlane soomlast või soomlane eestlast?Mis mõjutab arusaamist, kui palju tunnetavad eestlased ja soomlased teineteise keele sarnasusi ja erinevusi? Missugust rolli mängib keelte ajalugu ja missugust murdetaust?Kui eestlane ei oska hästi soome keelt ja vastupidi, kui soomlane ei oska eesti keelt hästi, siis võiksidki mõlemad rääkida omavahel suheldes igaüks oma keelt, arvab Tallinna Ülikooli dotsent Annekatrin Kaivapalu.Kuula 17. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Tallinna Ülikooli professor Reili Argus on uurinud, kuidas emad-isad, vanaemad-vanaisad oma lastele ja lapselastele käske ja keelde jagavad ja kuidas lapsed neid vastu võtavad. Kui palju on lapsele suunatud kõnes käske ja missugused käsud laps ise kõige pealt omandab?

Kevadehõngulisi luuletusi Rahvusringhäälingu arhiivist. Andres Vanapa, Kalju Lepiku, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Gustav Suitsu, Jaan Kärneri ja Juhan Saare luuletusi loevad Endel Padrik, Kalju Lepik, Aino Talvi, Voldemar Panso, Karl Ader ja Juhan Saar. Omaloomingut kevadest esitavad kunagised Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 3. mail kell 15.05.

2014. aasta keeleteokonkursil pälvis nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“. Mahukas ja mitmekesine e-keskkond Keeleklikk pakub võimalust iseseisvaks eesti keele õppimiseks vene- ja ingliskeelsetele õppijatele. Keelesaates on kaks tiitlit võitnud keeleteo kaks tegijat: Leelo Kingisepp ja Marju Ilves.

Isikustamine on keelekasutusviis, mille puhul antakse asjadele või nähtustele elusa olendi, harilikult inimese omadused ja võimed. Ilukirjanduses, olgu romaanis või jutustuses, aga eriti luules kasutatakse isikustamist sageli. Ka kasutatakse Isikustamist kasutatakse sageli meedias, reklaamides ja isegi õigusasjadest rääkides. Kui värvikas ja kujundirikas võib olla inimese keelekasutus ja millest see sõltub?