Keelesaade

Enne mõtle, siis ütle. Igal oinal oma mihklipäev. Jagajale jäävad näpud. Kes ei tööta see ei söö. Lõpp hea, kõik hea. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Oma silm on kuningas. Vana arm ei roosteta. Terve hulk tuttavaid vanasõnu, aga kas te oskate arvate, kuidas kõlab kõige värskem ehk vaid paari kuu vanune vanasõna ja kas see on siis ikka vanasõna? Saates esineb Kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid (pildil).Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 21. veebruaril kell 15.05.

Tänavu valitakse aasta keeletegu 10. korda. Kandidaate on rekordarv ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama?

Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis. EKI vanemteadur Kristiina Ross (pildil) räägib eesti keele rikkalikest võimalustest pöördsõnu muuta. Juttu on ka sellest, millal need grammatilised vormid on eesti keelde tekkinud, kui palju neist on laenatuid. Tendentsidest tänapäeva keeles ja sellest, kas mõni muutevorm on teenimatult tagaplaanile jäämas. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 31. jaanuaril kell 15.05.

"Keele ja meele roll võõrast omakssaamise teel" räägiti Tartu Ülikooli aastapäeva konverentsil läinud aasta lõpul. Lazar Gulkowitschist (pildil), juudi teadlasest, pagulasest, kes sai Eestis omaks, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Anu Põldsam.

Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatakse ühtseid keeleoskustasemeid (A1, A2, B1, B2, C1, C2). Raamdokument on Euroopa keelemapi aluseks esitamata nõudmisi. Keelenõudmised tulenevad erinevatest õigusaktidest, nt Eesti kodakondsuse taotleja peab sooritama eesti keele B1 taseme testi.

Ajakirjanik ja luuletaja Ado Grenzstein võttis 1883. aastal oma maleõpikus kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng. Tema loodud terminoloogiat arendas edasi maletaja Johannes Türn. Kuidas on tekkinud ja arenenud male sõnavara, räägib rahvusvaheline meister males Iivo Nei (alumisel pildil). Rahvusvahelise maleaasta esimene "Keelesaade" on pühendatud Paul Keresele (pildil), kellel 7. jaanuaril on 100. sünniaastapäev.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 3. jaanuaril kell 15.05.

Ajakirjanik ja luuletaja Ado Grenzstein võttis 1883. aastal oma maleõpikus kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng. Tema loodud terminoloogiat arendas edasi maletaja Johannes Türn. Kuidas on tekkinud ja arenenud male sõnavara, räägib rahvusvaheline meister males Iivo Nei (alumisel pildil). Rahvusvahelise maleaasta esimene "Keelesaade" on pühendatud Paul Keresele (pildil), kellel 7. jaanuaril on 100. sünniaastapäev.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 3. jaanuaril kell 15.05.

Talveootusesse toob talvist hõngu selle aasta viimane Keelesaade. Kuulame Juhan Liivi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Aleksander Suumani, Paul - Eerik Rummo, Ellen Niidu ja eesti laste luuletusi.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, ta töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Töö võõraste keeltega, mis on väljasuremise ohus, paneb mõtlema ka oma emakeele peale. Mis või kes ohustab ühte väikest keelt, kas ja kui palju võib või peab keel muutuma ja kui kiiresti?

Kas eesti keel peab püsima sellisena, nagu ta on - nende ja teiste teemaga haakuvate küsimuste üle arutleb Indrek Park saates. Küsib Piret Kriivan. Kuula 13. detsembril kell 15.05.