Keelesaade

"Saaremaa rannasõnastikus" on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates on Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla (pildil meremehena 1985. aastal). Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupoegade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi võib mõne piirkonna perekonnanimed ära tunda.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 9. oktoobril kell 15.05.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.

Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid. Saate külaline pedagoogikateadlane Katrin Kalamees-Ruubel on kurb, "emakeele käekäigust enam ei räägita". Saates on juttu emakeele vähenenud tundide arvust, õppekava sisust, emakeele õpetaja ametist.

Sinatamisest ja teietamisest ja sellest, kumma kasuks otsustada, räägib Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu. Kas me teietame soomlaste ja venelastega sarnastes situatsioonides ja sarnastel põhjustel, kas ja miks sinatamine levib, kas lõpuks läheme kõik sina peale üle? Kas on ikka nii alati, et teietemine on viisakas ja sinatamine mitte nii väga ehk mitut moodi saab eesti keeles olla viisakas? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 11. septembril kell 15.05.

"EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale)." Hooaja esimeses keelesaates räägivad Keelenõuande minevikust, olevikust ja tulevikust EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll ja keelekorraldaja Tuuli Rehemaa.

Venemaa ja Eesti venekeelse diasporaa keele erinevustest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja.

Saates on juttu ka sellest, kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikul tasemel, kui palju Venemaal muretsetakse vene keele puhtuse pärast. Professor Külmoja räägib ka Eesti venekeelse meedia keelekasutuse tasemest ja vene koolide keelereformi mõjust keelekasutusele.

Vene keelest Eestis, eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeva Eestis ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (foto: PM/Scanpix). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Missugustest asjaoludest sõltub, kui palju mõjutusi jõuab eesti keelest vene keelde?

Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 22. mail kell 15.05.

Vene keelest Eestis, vanausuliste keele kujunemisest ja eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeval ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Missugust vene keelt kasutab vene keelne meedia Eestis? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 15. mail kell 15.05.

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.