Keelesaade

Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid. Juttu on ülakoma kasutamisest nii võõrpärisnimedes, tsitaatsõnadest kui ka meie omaenda perekonnanimede käänamisel.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 8. jaanuaril kell 15.05.

Tõepoolest, esimene keelesaade oli eetris napp kuu aega pärast ringhäälingu alustamist. Aga missuguse keele saade see oli ja millal oli saatekavas esimene eesti keele saade?"Keelesaates" kõnelevad legendaarsed raadiohääled: kuldmikrofoni omanik ja teenekas raadioajaloo uurija Vello Lään räägib esimestest keelesaadetest ringhäälingu algusaegadel ja raadio sõnavara sünnist.Varamust kuulame keelemõtteid kauaaegsetelt keelesaadete toimetajatelt Mari Tarandilt ("Keelekõrv") ja Henn Saarilt (alumisel pildil, "Keeleminutid"). Saate autor on Piret Kriivan (pildil).

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene. Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

"Eestlasele eesti nimi!" Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime. Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

Sel sügisel tunnustati esimest korda ilusate eestikeelsete nimedega äriettevõtteid. Laureaadid on Puupagana OÜ tööstusettevõtte kategoorias, Valge Klaar teenindusettevõtte kategoorias, Sõltumatu Tantsu Lava vabaühenduste kategoorias ja OÜ Tulõtungal aasta uustulnuka kategoorias. Kuidas said nende ettevõted eesti nime ja kuidas sellega ka maailmas saab läbi lüüa, räägivad Margit Loitloo, Marko Kärner, Triinu Aron ja Riina Kütt (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 27. novembril kell 15.05.

Kas oopereid tuleks esitada originaalkeeles või kasutada tõlget, kas see on usu-, moe-või rahaküsimus? Kui tõlkida, siis kuidas tõlkida? Mille järgi otsustatakse, kas ooper tõlgitakse esitajale laulmiseks või teatrikülastajale lugemiseks? Keelesaates on staažikas ooperi lavastaja ja tõlkija Neeme Kuningas. Kõige lõpuks tuleb juttu sellestki, missugune võiks olla ooperitõlke tulevik.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 20. novembril kell 15.05.

Kes on Küüdik, Leemik ja Merik? Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva räägib lemmiklooma nimedest. Miks loomadele nimed pannakse, missuguseid nimesid anti varem loomadele ja misssugused trendid on praegu lemmiklooma nimemoes, kas ka lemmikloomadele pannakse saksikuid, võõrapäraseid nimesid või on kodumaised ülekaalus?Kui nimi ja amet ei riku meest, kas siis nimi võib rikkuda looma?Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 13. novembril kell 15.05.

Nn Oki raporti põhjal arutatakse Eestis selle üle, kas liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga või siiski mitte. Kas ja kuidas liita teadus- ja arendusasutusi kõrgharidussüsteemiga, missugused on Soome ja Rootsi kogemused? Rootsi keeleasjadest, Keele ja Rahvapärimuste Instituudist ning Rootsis tehtavast keeletööst räägib saates Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag ja Soome Kodumaa Keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkko Nuolijärvi räägib, kuidas Soomes ja on keeleelu korraldatud.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 6. novembril kell 15.05.

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto Wilhem Masing välja Johann Heinrich Rosenplänterile.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 30. oktoobril kell 15.05.

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 23. oktoobril kell 15.05.