Keelesaade

Säutsupääsuke Keiti Vilms kutsub üles õppima igal päeval ühe uue sõna! 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ja nende hulgast valis rahvas parimaks Säutsupääsukese kalambuurid. Keiti Vilms räägib saates, kuidas tema kalambuurid sünnivad, kes võib emakeelega mängida, kuidas keelega mängida ja miks on ikka lugemine ja paberraamatud tähtsad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 2. aprillil kell 15.05.

Kas emakeeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne, nii et pärsib eneseväljendusoskuse arendamist? Mida peab eesti keele õpetaja õpilasele selgeks õpetama, missugused on õpetaja võimalused seda teha ja missugune on õpilase roll selles protsessis?Mida arvavad õpilased õigekeelsusnormidest ja keelelistest vabadustest?Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu (foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht).Kuula 26. märtsil kell 15.05.

Miljon+ (http://www.miljonpluss.ut.ee/) on Vikipeedia arendamise projekt, milles saab kaasa lüüa igaüks, kes soovib eesti keele ja kultuuri tulevikku kindlustada. Eestikeelsete artiklite arv loodetakse viia aastaks 2020 miljonini, et luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas vaba entsüklopeedia. Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest.Kuidas jõuda miljonini, räägib EKI vanemleksikograaf ja vikipedist Sven-Erik Soosaar.

Keeleteadlase ja murdeuurija Andrus Saareste(1892- 1964) teadustöö tähtsaimateks tulemusteks on murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatu koostamine, samuti tööde tsükkel eesti keele olemusest ja ajaloost. Andrus Saareste pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse ja organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise. Andrus Saarestest räägib EKI murdeuurija Jüri Viikberg. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 12. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa (foto: Eesti Keele Instituut), kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.Marja Kallasmaa: " Kohanimede panemisega on inimene loonud keelelise silla enda (oma kogukonna) ja maastiku vahel, on teinud maastiku endale tuttavaks ja omaseks." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 5. märtsil kell 15.05.

Tänavu valitakse aasta keeletegu 11. korda. Kandidaate on taas esitatud rekordiliselt palju ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Ka eesti keeles on suulises suhtluses intonatsioonil täita oma roll. Kui palju on eesti keeles erinevaid intonatsioonimalle, missugused tegurid mõjutavad intonatsiooni, mida me intonatsioonist välja saame lugeda? Eesti keele intonatsioonist on kirjutanud esimese pikema käsitluse raamatusse "Eesti keele hääldus" TÜ vanemteadur Eva Liina Asu (fotol) Temaga koos on saates akadeemik Karl Pajusalu. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 19. veebruaril kell 15.05.

Kas on olemas reeglid, kuidas eesti keele häälikuid, sõnu, lauseid õigesti hääldada tuleb? Eesti keele varamu - eesti keele monograafiate sarja teine raamat kannab pealkirja "Eesti keele hääldus". Eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist räägivad Tartu Ülikooli teadlased Eva Liina Asu ja Karl Pajusalu (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 12. veebruaril kell 15.05.

90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007. aastal.Saate paneb kokku Piret Kriivan. Kuula 5. veebruaril kell 15.05.

Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla. Millal tulid eesti keelde värvinimed, kuidas värvinimesid tõlgitakse ja kuidas lapsed värvinimesid omandavad? Kuula 15. jaanuaril kell 15.05. Saate autor on Piret Kriivan.