Keelesaade

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse.Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu.Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame teada, kuidas nõiasõnu tänapäeval kasutada. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 1. mail kell 15.05.

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts on kuulutanud välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti - Eesti ettevõttele eesti nimi". Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, missugused nõuded on Eestis ettevõttenimedele esitatud ja kuidas neid nõudeid täidetakse. Ohtralt näiteid ebasobivatest ettevõtete nimedest ja samavõrra näiteid headest ja tabavatest eesti ettevõtete nimedest.

1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalanst entsüklopeediliśt teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia " Mereviki", mida pidevalt täiendatakse.Merenduse terminoloogiast, kuidas on eesti keelde tulnud merendusega seotud sõnad ja kuidas praegu uusi eestikeelseid termineid luuakse, räägib üks "Mereleksikoni" algatajaid ja kaasautor Reet Naber.Missugune roll on legendaarsel Johan Pitkal eesti merekeele arendamisel? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 17. aprillil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast.Sarja esimene köide, TÜ emeriitdotsendi Reet Kasiku „Sõnamoodustus“, kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastamise võimalusi. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 10. aprillil kell 15.05.

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 20. märtsil kell 15.05.

Itaalia estofiilide ja Itaalia Eesti Seltsi eestvedamisel ilmub peagi itaalia keeles Lennart Mere mütoloogiline reisikiri "Hõbevalge." Eesti keeles ilmus "Hõbevalge" esimest korda 40 aastat tagasi 1976. aastal. Keelesaates räägib teose tõlkija Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, miks itaallasi "Hõbevalge" huvitab ja kui raske või kerge on tõlkida eesti keelest itaalia keelde; kui raske või kerge on tõlkida Lennart Mere teksti.

Kristjan Jaak Petersoni (pildil) 215. sünniaastapäeval 14. märtsil 2016. aastal tähistame 20. korda emakeelepäeva. Vikerraadios on siis üheksandat korda e-etteütluse päev. Tartu Ülikooli tudeng Silvia Süda uuris bakalaureusetöös Vikerraadio e-etteütluse korraldamist ja etteütlustes tehtud vigu. Keelesaates tutvustab Silvia Süda analüüsi ja töös väljatoodud enam levinud vigu Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 6. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid. 1973. aastal algatas Uno Laur vastukaaluks venestamisele eesti merekeele terminoloogia komisjoni. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ja 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat".