Kukkuv õun

Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud.

Sellest kõneleb selle taristu juht biokeemik Toonika Rinken ja saame ühtlasi teada ka seda, kas on ikka võimalik söömisependel täiesti teise äärmusse lükata ja vaid taimset sööma hakata.

Saatejuht Marek Strandberg

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maailmaga igal juhul.

Saatejuht Marek Strandberg

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita)

Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille eest arveid maksnud, mida mõelnud, kus käinud, mida tema teostest on kirjutatud ja kes tema puudutustest ja helidest mõjutatud. Peegel peegelpildis tulevikku liikumas – *Spiegel im Spiegel In Spe*. Sellest räägivad keskuse muusikateadlane Kristina Kõrver ja arhivaar Anneli Kivisiv.

Saatejuht on Marek Strandberg.

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)

Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski.

Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sellega toime tulla räägib Tartu Ülikooli füüsik Andres Luhamaa. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema.

Sellest kõneleb Lennuakadeemia lennundustehnika osakoona juhataja Karl-Erik Unt.

Saatejuht Marek Strandberg.

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)

Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna üle mitteloomsele toidule – on nii raske läbi viia. Sirli Rosenvald on Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadusjuht ja ühtlasi ka seenevalku toota plaaniva iduettevõtte Funki asutaja ja juht.

Saatejuht Marek Strandberg.

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)

Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets.

Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht Henrik Hal ja sama ettevõtte tehnoloogiajuht Silver Sepp sellest, millised plaanid on neil enda arendatavate kõrgemperatuursete elektrolüüseritega. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on võimeline kõrgtemperatuursest veeaurust (800 C kraadisest) elektrivoolu abil muundama vett vesinikuks ja hapnikuks. Kolme aastaga on H2Electro loonud udupeene tehnika vesiniku toomiseks. Kas nad kavatsevad seda ka patenteerida ja milline võiks olla sel moel toodetud vesiniku osakaal tulevikus?

Saatejuht Marek Strandberg

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)

Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik.

Maailm vajab uusi organisme – rakuvabrikud on üks põhjus, miks neid vaja on. Rakuvabrikutest saaksime küll kemikaale, küll toitu aga ka mitmesuguseid ravimeid. Selleks, et seda teha saaks on vaja rakuprotsesse eksperimentaalselt ka uurida ja modelleerida. Kas on plaanis ka rakuprotsesse tehisaru abil kirjeldada? Sellest räägibki täpsemalt Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask.

Saatejuht Marek Strandberg

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mida me LUMI-ga teha saame ja ka sellest, mis LUMI järel tuleb.

Inimgeograaf Tiit Tammaru räägib aga uuest observatooriumist, mis mõeldud inimeste liikumise ja käitumise vaatlemiseks. Omal ajal koos Rein Ahasega (1966-2018) panid nad aluse mobiilseadmeta asukohamääramisel põhinevatele inimgeograafilistele uuringutele. Mida me täna sellest observatooriumist näha saame, sellest saates juttu tulebki.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

[](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne veel orbiidile. Saatest saame teada ka seda, et miks on Eestis kosmoseteema ristatud sõjandusega? Ja lõpuks leiame vastuse ka sellele, et kas Eestis siis ikka on lõpuks kosmoseriigiks saanud või mitte.

Aga vahepeal, leiab Kristmann, on enese arendamiseks vaja ikka kuhugi suuremasse kosmoseasutusse tööl minema. Et kogemusest pungil siis tagasi tulla.

Saatejuht on Marek Strandberg.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.