Kukkuv õun

Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peaks suutma koha peal toota. Enamgi: Ukrainagi vajaks selliseid masinavärke rohkem, kui neile pakkuda jaksatakse. Aga kui seadused leebemad oleksid, kas meil siis insenere ikka jaguks? Saatejuht on Marek Strandberg.

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).

**"Me ei peaks majanduskriisist väljumisel liiga lödilt käituma"**,

just nii ütlebki ettevõtja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tähenda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nõusse ei jääks vaid võtaksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende järgi on vajadust!

Saates tuleb juttu selleks, miks me majanduse päris kasvatamisega alati poole peale jääme ja ei oska teha olulist käiku: üle kullata insenere ja lasta neil asjade loomisel võtmerolli mängida.

Saatejuht Marek Strandberg

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta, mitte kaubelda tapetud loodusega, mida tulevad ostma jahituristid. Saate lõpusosas räägib aga Ahhaa keskuse juhatuse liige füüsik Andres Juur sellest, kas tema paari aasta tagune ennustus, et Eestit võib tabada täilik pimedus – vaimupimedust pidas ta silmas – on täide minemas või on meil ikka lootust ka, et kooliharidus jätkuvalt õitseda saaks. Saatejuht on Marek Strandberg.

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).

Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda.

Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on.

Saatejuht Marek Strandberg

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta laboris oma kraadid kaitsnud. Saate teises osas kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida Tallinna Keskhaigla teadusjuht ning radioloog Peeter Ross sellest, mis ootab meid ees e-tervise vallas. Ka saame teada, et võib olla, et seni kogutud terviseandmetega on võimalik-et üsna vähe peal hakata. Nende kogumisel on tehtud mitmeid apse, mida kõrvaldada ei pruugi õnnestuda. Samas on e-tervise tulevik paljulubav, kui õigesti edasi minna.

Saatejuht Marek Strandberg

[Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)

Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda.

Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg.

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).

Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson.

Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern, võtab aga jutuks selle, kuidas nüüdisajal magnetid valmistataks ning ka selle, kui lihtne ja samas keeruline on neid taaskasutada.

Saatejuht Marek Stradberg.

Saade valmib [koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).

Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus.

Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas perspektiivis seda Hiinast loota (kust see täna pärineb) pole põhjust. Arutamegi saates selle üle, kas Eestist võib saada uue musta kulla läte maailma energeetikatööstusele.

Saatekülaline Gary Urb, UpCatalysti asutaja ja juht.

Saatejuht Marek Strandberg

Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)

Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, tehisaru kasutamisest ja muust – me räägimegi. Saatekülaliseks on Põhja Eesti regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver.