Kukkuv õun

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla avab põhjused, miks on vaja metsloomi aidata, kui and inimese tõttu kahju saavad ja selgitab ka millistel põhjustel metsloomad linnades viga saavad. Eesti Metsloomaühingus on ühtekokku paarsada vabatahtlikku, kes aitavad iga-aastaelt umbes seitset tuhandet hätta sattunud metslooma. Saatejuht on Marek Strandberg.

Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse.

Saatejuht Marek Strandberg.

Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas.

Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte.

Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg.