Paldiskis on [teadmata sisuga tuumaobjekt](https://leht.postimees.ee/7768236/pildid-paldiski-salaparane-tuumaobjekt-tiksub-2040-aastani-ja-laheb-siis-maa-alla), milles on kes-teab-mis sodi betooni alla valatud. Seda pole võimalik puurides uurida. Seda uuritakse müüonitega. Gscani nimeline Eesti ettevõte on ehitanud valmis unikaalse müüonatomograafi, mis kasutab looduses saada olevaid müüoneid. Müüonid pärinevad suure energiaga kosmilistest osakestest, mis Maa atmosfääris molekulidega põrkudes neid tekitavadki. Müüonid, mis on rasked elektronid, tungivad sügavale ainesse ning sealt välja liikudes toovad endaga kaasa ka teabe selle keemilise olemuse ja struktuuri kohta.

Müüonite abil saab navigeerida sügaval ookeanis või kaevanduskäikudes. Müüonite abil osatakse ennustada ka ilmastikunähtusi – orkaane näiteks. Müüonite abil oleks võimalik luua ka relv, mis lendava tuumarelva võiks rivist välja lüüa. Saatekülaline füüsik ja Gscani arendusjuht Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise praktiline pool välja näeb. Saatejuht Marek Strandberg.

Nüüd, kus näib, et koroonapandeemia leebumas, on hetkeseis siiski selline, et Eesti haiglates on koroonanakkusega paarsada inimest. Kui sarnane on 2020 alguse saanud pandeemia 1918. aastal alanud nn Hispaania gripi pandeemiaga ja mis osas need erinevad? Miks ja kui palju on see esialgne viirus tänaseks mutuunud? Mis saab edasi: kas sellised loomadelt inimestele hüppavad haigused jäävadki meid külastama? Kas tuleb ka järgmine pandeemia? Ja kuidas on tegelikult selle kahtlusega, et koroonaviirus pistis plehku või lasti valla mõnest Hiina salalaborist? Kas me teame seda? Saatekülaline Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja pandeemia asju ajanud teadusnõukoja juht Toivo Maimets. Saatejuht Marek Strandberg.

Esimesel aprillil avas Jaan Habicht, mikrobioloog ja ettevõtja, Peedul šokolaadilabori. Kakaopuuvilju, mis on muide marjad, on söödud tuhandeid aastaid. Tuleb välja, et kakaopuuliikegi on tuhandeid ja need puud on vanemad, kui mõnedki mäed Maal. Kui kakaosse ja XIX sajandi keskpaigas leiutaud šokolaadi aga teadulikumalt suhtuda, siis avaneb sootuks uute võimaluste maailm: kakaos olevad rasvad on kui happekindel skafander, et läbi mao kõikesöövitava soolhappelisest koopa jämesooles elavatele mikroorganismidele turgitavaid aineid toimetada. Ei šokolaadi ega kakaodki ei pea tarbima mitte palju, aga seda tuleb teha põhjalikult. Muu hulgas saate teada, mis asi on «Šokolaadikoodeks» ja miks osasid šokolaade saab müüa vaid apteegis. Saatejuht Marek Strandberg.

22. märtsil avaldas Future of Life Institute pöördumise, millega soovitatakse pauslie panna võimaste tehisintellektide arendamine, kuniks pole selge, mis on selliste arendamise tagajärjeks. Tänaseks on see pöördumine kogunud üle 20 000 allkirja. Vahepealne suurem arv – üle 60. tuhande allkirja – tulenes sellest, et sedavõrd suurt allkirjade voogu polnud instituut harjunud töötlema.

Saates on külas Skype'i üks loojatest ja tehnoloogiainvestor Jaan Tallinn. Ta on ka nii selle instituudi asutaja nagu ka pöördumise autor. Juttu tulebki sellest, millised ohud on seotud võimaste tehisintellektide loomisega, miks on need sama ohtlikud, kui tuumarelv, miks neid saab nimetada tulnukateks ning kas need kunagi hakkavad ka me lapsi õpetama? Ja peamine, kas valitsustel on selle vastu midagi võimalik ette võtta? Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideeriv andmeteaduse professor Jaak Vilo oli üllatunud vaid selle üle, kui loomutruuks osutus eelmise aasta detsembris üllitatud tehisintellekt. Selle tulekus tal kahtlusi polnud. Arutame selle üle, milliseid küsimusi, probleeme ja võimalusi pakub see tohutu hüpe infotehnoloogias. Kas peaks seda pelgama või kasutama õppima? Tuleb välja, et Moore'i seadus – kuidas on kasvanud arvutuselementide tihedus ja arvutuskiirus – on toiminud ka mikrokiipide eelsel ajastul. Seaduse sõnastaja ja Inteli üks asutajatest Gordon Moore suri 24. märtsil 94 aasta vanusena. Räägime ka sellest, kui pikalt hinnatakse, et Moore'i seadus veel toimida saab, enne kui kiipide füüsikaline piir ette tuleb. Juttu tuleb ka sellest, millised võimalused avanevad seotult läbimurretega aju-uuringutes: nimelt on hiire aju rakutäpsusega atlas valmis saanud. Saatejuht Marek Strandberg.

Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja keemikuid ja mikrobiolooge, siis ei tule ka sellised ettevõtted siiakanti neile tööd pakkuma või esitama ülikoolidele tellimust, kui palju ja milliseid insenere neil vaja on. Raha muutmine haritud inimesteks on parim investeering – pikas perspektiivis muidugi.

Aga millisteks inimesteks? Ilmselt laia haardega, interdistsiplinaarstekes, kel ka parem koostöövõime. Saatekülaline on Tartu Ülikooli majandusprofessor ja sotsiteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Raul Eamets kandideerib ka aprillis toimuvatel valimistel Tartu Ülikooli rektoriks. Teised kandidaadid, praegune rektor Toomas Asser ja informaatik Jaak Vilo on saanud samuti kutse Kukkuvasse Õuna. Saatejuht Marek Strandberg.

Päikesevõidusõitude ajalugu maailmas algas 1987. aastal ja Eestis alustati sellega aastal 2020. Solaride on ettevõtmine, mitte ettevõte nagu selle tegevjuht Kristel Leif korduvalt rõhutab, mis valdavalt põhineb suure hulga huviliste vabatahtlikul tööl. Tänaseks on Solaridest läbi käinud üle 300 inimese ning praegu osaleb selle töös 70 inimest, kellest noorim on 15-aastane ja vanim üle 70. Päikesesõit pole morsipidu ja tehniliselt on see keeruline ettevõtmine – nagu iga teine võidusõit. 2021. aastal sai Solaride päikesekihutamise maitse suhu Marokos. Solaride plaanidest räägivad saates ettevõtmise tegevjuht Kristel Leif, inseneeriajuht Mart Erik Kermes ja peainsener Karl August Tatuns. Saatejuht Marek Stradberg.

Postimehe fondi toel tehti valmis Metsa Alternatiivne Hindamine. Selle aluseks olid samuti ametlikud andmed riiklikest registritest. Tulemus jahmatav: 2021. aasta lõpuks on Eesti metsatagavara 100 miljonit väiksem kui näitab riigi ametlik statistika. Seda tehakse SMI ehk statistilise metsainventuuri meetodi alusel. Kuidas saavad tekkida siis sellised erinevused? Näib, et peamiseks põhjuseks on eeldus, et vaid valitud kohtades metsa seisundit mõõtes saaks seda üldistada kogu metsa peale. Ja ei saagi. Tuleb välja, et reaalselt neil maa-aladel, mis raieks eraldatud, kokkuvõttes seda puutihumeetrite hulka polegi, mis seal olema peaks. Ja mis siis saab? Siis haaratakse aga maid raieks juurde, et lubatud raiemaht täis saaks. Selle tulemusena aga lõigatakse läbi ökosüsteem sellisel moel, et tervikus saavad räbalad. Juba üsna mitmendat aastat näitab Eesti ametlik süsinikusidumise statistika seda, et metsad ei seo enam süsihappegaasi, vaid eraldavad seda. Kuidas see kõik nii on sündinud ja kas meid võivad just selle süsihappegaasi emissioonide tõttu ähvardada ka suured trahvid räägivad saates Tartu Ülikooli geoinformaatika kaasprofessor Evelyn Uuemaa, Metsakorraldusbüroo direktor Lembit Maamets ja diplomeeritud metsamees ja metsanduspraktik Rainer Kuuba. Saatejuht Marek Strandberg.

"Kukkuva õuna" saates on külas riigi teaduspreemia saaja Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp. Juttu tuleb sellest, kuidas eluslooduses, nii lihtne kui see ka ei tundu, ongi kõik kõigega seotud. Kõneleme sellest, kas evolutsioon puudutab ainult bioloogilisi süsteeme või ka ideid ja masinaid. Kas evolutsiooni osaks on ka meie tehnoloogiad ja masinad nagu seda on ka näiteks lindude pesad? Mida aga arvata kõnerobotitest ja tehisintellektist laiemalt? Kas ka see on osa evolutisoonist? Saatejuht Marek Strandberg.