Kukkuv õun

Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo.

Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka teada, mis on nende inimeste ametinimi, kes tehisaru õpetavad. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob.

Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Kuuleme ikka, kuidas majandus on kehvas seisus ja oleks vaja midagi välja mõelda. Aga see on juba välja mõeldud: nii masinad, kui vajadus nende järele. Tegemist on sõjadroonide turuga, mis on pasiunud nii suureks, et muudki tooda. Aga on üks «AGA» – keegi peab selle vuhinal käima tõmbama. Vabariigi noore inseneri preemia saaja, Threod Systemsi tehnoloogiajuht Margus Sammelssar arvab, et selleks käimatõmbajaks saaks olla ka Eesti riik, sest meilgi on neid droone vaja. Meiegi sõda hakkab välja nägema, kui see meid tabama peaks, samasugune kui näeme täna Ukrainas. Rätsepatööna droone tootes või ka väikeses koguses neid tehes, et ole jaksu investeerida masstootmise võtetesse. Saates kuulete ka, kuidas Margusest sai drooniehitaja ja millist vatti saavad ka eesti droonid Ukraina taevas ning kuidas need seal toime tulevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuse juht akadeemik ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust, on seda meelt, et samavõrd kui transpordis on vesinikku vaja ka keemiatööstuse ümberkorraldamiseks. Vesinik on kütus, milles iga massiühiku kohta on energiat kolm koda rohkem, kui bensiinis või naftas ja lisaks ei tekita vesiniku põlemine süsihappegaasi. Selles tippkeskuses osalevad ka molekulaarbioloogid ja nende roll on üsnagi üllatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Tehisintellekti tippkeskuse juht masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ei oska öelda, milliseks tehisaru tulevikus muutub ja seetõttu on selle tippkeskuse 13 töörühma plaanid ka mõnevõrra ettevaatlikud ja iga hetk ollakse muutusteks valmis.

Tehisaru kasutamist turvaasjus ja meditsiinis peab Kull ülioluliseks. Ta on veidi skeptiline aga selles osas, kui palju saab sedalaadi roboteid kasutada inimeste õpetamisel: «Õpetamine on kõige tõhusam, kui see toimub inimeselt inimesele.»

Saatejuht Marek Strandberg.

Taru Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg räägib enda juhitavast «Heaoluteaduste tippkeskusest». Selgub, et heaolu on nii mõõdetav, kui hinnatav nagu ka mõjutatav ja suunatav.

Saatejuht Marek Strandberg.