Kukkuv õun

28. novembril toimus Tartu Ülikooli korraldatud konverents «Viirustega tulevikku», mille võeti kokku koroonapandeemia kogemused ja seda üsna ulatuslikult. Saates räägivad selle aastaga oma tegevuse lõpetavad teadusnõukoja juht Toivo Maimets ja pandeemia ajal Sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidanu dr Heidi Alasepp nii konverentsist, kui sellest, millised on pandeemia õppetunnid ja kogemused nende vaateis.

Milline saab aga olema järgmine pandeemia – seda ei tea muidugi keegi. Äsja jõudis meieni [uudis](https://teadus.postimees.ee/7907210/tule-taevas-appi-mehe-soolestikust-leiti-elus-karbes-kuidas-ta-kull-sinna-sai) ka Ameerikast, kus korralise sooleuuringu käigus leiti mehe soolestikust elus kärbes. Kuidas kärbes inna sai, ei osata täpselt öelda. Võimalik, et mees sõi mingi koguse kärbsemune – kas tahtlikult või tahtmatult. Ehk: meid võivad ees oodata aina kummalisemad üllatused ja millest tekkib järgmine pandeemia on ennustamatu. Toimunud konverentsi saate aga järele vaadata [Postimehe veebis](https://tervis.postimees.ee/7902580/vaata-koroonapandeemia-selleks-korraks-labi-mis-edasi).

Tartu Ülikooli eestvõtmisel on kokku pandud kliimamuutuste ABC. See on vabalt kättesaadav [siit](https://kliimatarkused.ut.ee/kliimamuutuste-abc). Arutame Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti ja kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga selle üle, mida kliimamuutuse olemusest jätkuvalt ei teata ja mida on üldse võimalik. Püüame leida vastused küsimustele: kas tehisintellekt aitaks meil paremini kliimamuutusi mõista? Kas jõuline sekkumine, kliimaprotsessidesse näiteks, saab olla tulemuslik? Olud aga on kliimaga seonduvalt Maal aina murettekitavamad – sel aastal tuvastati näiteks Lääne Antarktika liustiku all selle kiire sulamine: soe Lõunamere vesi on end liustiku alla pressinud ja õgvendab seda. Saatejuht on Marek Strandberg.

Lihased võivad mitte toimida üsna mitmel põhjusel: kas need ei saa ajust või seljaaust signaale või on lihaste ülesehituses midagi muutunud. Tänane Tartu Ülikooli kliinikumi patoloogiateenistuse arst-resident Sanna Puusepp, on äsja kaitsnud lihashaiguste diagnostika vallas oma doktoriväitekirja. Värske meditsiinidoktor on ka "Kukkuva õuna" saatekülaline ja juttu on sellest, kuidas koeproove võttes ja neile lisaks ka geneetilisi analüüse tehes on võimalik jõuda erinevate lihashaiguste juurpõhjusteni.

Hea teaduse tegijad toetuvad enne neid olnud «hiiglaste» õlgadele. Dr Puusepa hiiglaseks oli Andres Piirsoo, kes 30 aastat tagasi alustas lihaskoest külmutatud biopsiate tegemist, mis on tänaseks sillutanu tee lihashaiguste täpsema diagnoosimise juurde.

Täpse, mitte täpsema – Sanna Puusepp ütleb, et vaatamata paranenud analüüsimeetoditele jääb jätkuvalt palju asju lahtiseks. Lihasehaigeid, mille puhul haiguse põhjuseks on viga lihastes enestes, on Eestis umbes 1% ehk veidi vähem, kui Rakveres elanikke. Kas neile terendab ka ravi? Jah: selleks on geeniravi erinevad lahendused. Mõni neist ka ravimeetodina heaks kiidetud. Saatejuht: Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta majanduspreemia anti Claudia Goldinile ja seda uurimuse eest, mis paljastab naiste kahjuks toimiva palgalõhe põhjused. See, valdavat Ühendriikide andmete pealt tehtud uuring, pole aga üldsegi vaid lombitagust elu puudutav: need nähtused on siiski üleilmsed. Saates on külas majandusteadlased Tairi Rõõm, kes on Eesti panga majandusuuringute osakonna juhataja ja Lenno Uusküla, kes on Luminor-panga peaökonomist. Saates räägimegi lahti selle tülika kala «palgalõhe» olemuse nagu Goldin seda tegi. Kui lihtsalt on palgalõhe välditav? Kas piisab vaid otsusest see kaotada? Mis seos on palgalõhel inimkonna jaoks olulise leiutise – adraga?

Kas võrdsema ühiskonna jaoks oleks koostööd õpetava kooliharidusel oma koht?

Igatahes üks oluline asi, mis vähendab palgalõhet on teadmine palgatasemete kohta ühiskonnas. Teadmatus palgatasemete kohta panevatki naisi leppima vähemaga.

Eestis saab seda teadmastust ravida statistikameti abil külastades nende loodud palgarakendust: [https://palgad.stat.ee/](https://palgad.stat.ee/). Head informeeritumat kandideerimist uutesse ametitesse! Saatejuht Marek Strandberg.

Anne L’Huillier, Ferenc Krausz ja Pierre Agostini said 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia atosekundi suurusjärgus impulsside tekitamise eest. Ato - see on miljardik miljardikust ning selliste lühikeste impulsside tekitamine polegi nii lihtne. Saates on külas akadeemik ja Tartu Ülikooli optika emeriitprofessor Peeter Saari, kes kõneleb sellest, kuidas on kulgenud «võidujooks» aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Räägime sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame. Muide – tuleb juttu ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Ei, see pole selleks, et saada Nobeli preemiaid. Saatejuht: Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest.

Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused sootuks teistsugusteks. Selline ainepunkt hakkab käituma nagu üksik molekul ja osakest kirjeldav laine osutub sellises osakese puhul kängitestuks. Mida see «kängitetus» tähendab, räägib Raivo Jaanisoo ka lahti.

Omapärasel moel kasutati kvantpunkte juba keskaegset klaasimeistrite poolt ja kulla ning hõbeda nanoosakestega värviti klaasi. Siis ei teatud, et need on nanooskesed. Täna antakse kvantpunktidega värv ka valgusdioodidele ja nende abil ravitakse ka haigusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta meditsiinipreemia anti Katalin Karikó'le ja Drew Weissmanile mRNA põhiste vaktsiinide aluspõhimõtete loomise eest. Saates räägime Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega sellest, mida kujutab endast mRNA põhine vaktsiinitehnoloogia ja mida uut siis preemiasaajad avastasid, mida varem ei teatud. Ja mis peamine: kuhu edasi? Saatejuht Marek Strandberg.

Ülijuhid sattusid sel aastal taas avalikkuse tähelepanu keskmesse. Seda põhjusel, et üks Lõuna Korea teadlaste kamp ilmselt bluffides ja tähelepanu noolides kirjeldasid omi saavutusi, mida siiamaani pole korrata suudetud. Igatahes on ülijuhid olemas ja seda on teatud juba 1911. aastast alates, aga need ei ole ülijuhtivad - ei taksita elektri liikumist juhtmes - mitte toatemperatuuril, vaid väga-väga palju madalamatel temperatuuridel. Saates räägime, milleks ülijuhtivaid materjale kasutada saab ning milleks neid kasutatakse. Üks, milleks neid kasutada saab, on väga tugevate magnetväljade loomiseks. Ja Maa magnetväljast kümneid ja kümneid tuhandeid kordi tugevam magnetväli, milleks seda vaja? Selleks, et kondenseerida kvantosakesi, ehk sisuliselt koguda kokku destillaat nimega Bose-Einsteini kondensaat. Vaat selline «kvantviski» on olemas. Saatekülaline KBFI juhtivteadur ja keemilise füüsika labori juhataja Raivo Stern. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli kirjastus andis välja uue ja ühtekokku üle 30 autori kirjutatud rakubioloogia õpiku. Selle koostajateks on Toivo Maimets ja Sulev Kuuse.

Saates arutamegi Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga selle üle, miks üldse on vaja eestikeelset ja ka Eestis koostatud õpikut.

Kas keel defineerib teistlaadse mõtlemise? Kui kiiresti uueneb rakubioloogia ja kas see koostatud õpik ka kümne aasta pärast aktuaalne on? Üks õpiku autoritest, Ameerikas töötav Mardo Kõivomägi avastas uue mehhanismi, miks ja kuidas rakud poolduvad. See väga värske teadmine on samuti selles õpikus kirjas. Teeme juttu ka sellest, kui ulatuslikult levib libateadus ja kas sellise väärinfodeemiaga on üldse midagi võimalik ette võtta. Saatejuht Marek Strandberg.