Kukkuv õun

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui pajud inimesed taevasse vaatavad; mis saab siis, kui söögiriistast saate väikese elektilöögi suhu ning kui palju ninakarvu on inimese ühes ja teises ninasõõrmes – need on teemad, mille eest sel aastal juba tavatu ja veidra teaduse teemalised preemiad sel aastal välja anti, juba 33. korda. Sel teemal arutavad Postimehe teadusajakirjanik Marilis Kolk ja saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli õpetlane Uku Vainikule, kes ka sedapuhku "Kukkuvas õunas" külas, eraldas Euroopa Teaduagentuur uurimisraha, et viie aasta vältel leida juurpõhjus, miks osad inimesed saavad oma ülekaaluga hakkama ehk suudavad seda langetada ja on teisi, kes hätta jäävad. Küsimus ongi miks? Kas põhjused on geneetilised või tulenevad need keskkonnast? Nüüdseks on olemas igasuru nipitirivärke, et kehakaalu kontrolli alla saada: küll kemikaale, küll võimalusi utsitada uitnärvi elektrisignaalidega. Ka need võtab Uku Vainik vaatluse alla. Saates räägime ka sellest, miks inimene üldse õgivaks kõigesööjaks on saanud. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Teaduagentuur andis alustava teadlase grandi Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile.

Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi, mis asub uurima seda, kuidas viirused nakatavad baktereid. Sellega ei tule toime iga viirus vaid need viirused ongi bakteriõgijad ehk bakteriofaagid. Teadupoolest on haigusi tekitavad bakterid suutelised ignoreerima aina uusi ja uusi antibiootikume. Kurioosumiks on see, et oskus kasutada viirusi erinevate bakteriaalsete haiguste raviks oli olemas enne kui Alexander Fleming avastas penitsilliini – esimese teadaoleva antibiootilise aine.

Viiruste ravi harrastati ka Tblilisis, Gruusia pealinnas. Seal on tänaseni sellealaste uuringutega tegelev instituut. Hedvig Tamman kõneleb saates sellest, mida ta uurima hakkab ja mida on tal lootust uut leida selles valdkonnas. Saate teada, mis juhtub stressis bakteritega ja muu hulgas ka seda, et unne suikunud bakteritel ongi parim oskus oma «unenägudes» leida vastunipid antibiootikumidele. Räägimegi sellest, kuidas mitte lasta bakteritel magama jääda. Saatejuht Marek Strandberg.

Lennuaparaatide vallas toimub omapärane sagimine. Kas nüüd revolutsioon, aga küll lendavad autod, küll multirootor-taksod, küll vertikaalstardiga ja siis lennukina edasi kulgevad väikesed masinad näitavad end siin seal aina sagedamini. Nende evolutsioon on kiirenenud. Jõuallikaiks elektrimootorid, mida toidekae nii akudest, kui vesinikust tehtud elektriga. Järgmisel aastal on Pariisi olümpiamängude aegu lubatud esimene õhutaksode parv kasutusse võtta. Ja imesid sünnib ka: 15 kg elektrimootorist saadakse kätte 250 kW võimusust. Näib, et elektriautode arendajail on õhusõidukite tootjailt paljutki õppida ja kasutusse võtta. Ja siis muidugi droonid ja sõjapidamine, mis samuti ülikuum teema. Saatekülaliseks on lennunundusteadlane Peep Lauk Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arendamise Sihtasutusest. Saatejuht Marek Strandberg.

On tõsiasi, et Hiina on viimase paari aastakümnega kasutanud tsementi – põhiliselt betooni tootmiseks – rohkem, kui USA kogu 20. sajandi jooksul. Vaieldamatult on sellel suur keskkonnamõju. Betoonil üldse. Aga on mitmeid «agasid». Kõike lihtsalt ei saa puidust ehitada ja seda kasvõi selle tõttu, et puidust ehitamine eeldab hoolt ja tähelepanu rohkem, kui betoon. Betoon on parandatav ja seda ka oludes, kus betoonkonstruktsioonides on metallsarrus roostetanud ja betoon murenenud: seda saab paigata. Siiski on ehitamise tulevik hübriidne ja mitmekesine selgitab saatekülaline, Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor ja professor Martti Kiisa.

Ta kõneleb ka sellest, kaua kestavad veneaegu ehitatud betoonasumid ja kuidas diagnoosida ning ravida betooni. Võtame jutuks ka Eesti betoonsildade tervise.

Saatejuht Marek Strandberg.

10. augustil 2023 saabus Fermilabist uudis selle kohta, et arvatakse, et on olemas ka viies loodusjõud. Tõsi, seda on arvatud juba viimased 20 aastat. Mille poolest aga sedapuhku see arvamus tugevam ja millal sest arvamusest võiks saada teadmine ja ehk õpikupeatükk? Miks see jõud on nähtvad vaid müüonite puhul? Tegelikkuses on olukord üsna omapärane: olemasoleva füüsikateooria alusel on müüonitelemõjuva jõu välja arvutamiseks vaja kasutada sadu ja sadu tunde superarvuti arvutusaega. Paberi ja pliiatsiga ei tee ses vallas enam ammu midagi. Ja nii arvutades jääb saadud magnetmoment müüonite tegelikule ehk siis mõõdetule vaid ülinapilt alla. Saates aitab meil sellest uuest jõust ja müüonite hingeelust aru saada KBFI vanemteadur ja müüontomograafiaettevõtte GScan asutaja ja strateegiajuht osakestefüüsik Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Järgmisel aastal alustatakse Euroopasulatusliku rohelise vesiniku tootmisega. Miljon tonni aastas. Võite ju küsida, et nii vähe? Sellega ei kataks ka Eesti kütustevajadust. See on algus, esimene samm. Kas vesinikust saab mingi imerohi kõigile maailma ja Eestigi energiaprobleemidele? Vaevalt. Hübriidsus ja mitmekesisus on energiatuleviku lahenduseks. See tuleb asjatundjate arvates siiski kiiremini, kui kümne ja enama aasta pärast nagu on seda ennustanud Riigikogu juures tegutstev arenguseire keskus. Saates tuleb juttu ka sellest ennustusest. Räägime Eestis sõitma hakkavatest vesinikutaksodest ja sellest, kus ja milles on tegelikud karid ja kitsaskohad vesinikumajanduse käivtumisel. Saatekülaline Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja vesinikutehnoloogia ettevõtte PorweUp asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Eestist 37 korda suuremal Alaskal elab üle 130 000 karu ehk karusid on seal ligi neli korda rohkem pinnaühiku kohta kui Eestis. Eestist pärit mehaanikainsener Toomas Kollo on Alaskal elanud kaheksa aastat ja näeb karusid oma metsakäikudel üle nädala. Jälgi karudest näeb pea alati, kui metsa jooksma või rattaga sõitma läheb.

Toomas räägibki, kuidas aga Alaskal karudega sedavõrd rahulikult toime tullakse. Üks lahendus on karusprei, mis metsaretkedel tungivalt soovitatud. Nippe on aga muidki. Saatejuht Marek Strandberg

Toimumas on pöörane muutus: siiamaani vaid mõõtmise ja standardiseerimisega tegelenud Metrosert on otsustatud ümber kujundada ilmselt kümned kordi suuremaks arendusasutuseks. Mida seal tegema hakatakse ja millised on seotud lootused, räägivad Metroserdi juhatuse liikmed Aigar Vaigu ja Indrek Tulp. Saatejuht Marek Strandberg.

Roheline tehnoloogiline pööre eeldab läbimõeldud muutusi majanduses. Võtmesõnaks peab saatekülaline Veljo Kimmel, kes on keskkonnaekspert ja füüsikadoktor, ennekõike lahenduste mitmekesisust. Ta on samal teemal just kirjutanud ka [ülevaateloo Postimehele](https://tehnika.postimees.ee/7814374/peame-ka-liivast-akusid-tootma-hakkama). Saatejuht on Marek Strandberg.