Sel aastal presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli arst-õppejõud Kaspar Tootsi räägib nüüdisaegsest proteesimisest ja sellest, kuidas tullakse toime tavatute nakkustega. Nüüdisajal tehakse seda viiruste abil, sest antibiootikumide suhtes on paljud baktereist täiesti ükskõiksed. Saatejuht Marek Strandberg.

Koroonapandeemia õpetas meile palju uut viiruste kohta. Nüüd oleme targemad.

Aga paraku mitte veel nii targad, et oskaksime täpselt arvata, milline saab olema uus pandeemia. Ühiskonnad, ka Eesti, on suutelised järgmisele pandeemiale kiiremini reageerima ja ilmselt ka sellega paremini toime tulema. Sügiseks peaksid esimesed plaanid tundmatu ohuga toimetulekuks olema üles tähendatud. Saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor ja valitsust nõustava teadusnõukoja liige Margus Varjak. Saatejuht Marek Strandberg.

Erki Tammiksaar on kirjutanud raamatu Kiviõli linna 100. sünnipäevaks. Tegelikult on see raamat põlevkvitööstuse ajaloost. Sellesse on seotud vene, saksa ja rootsi insenerid ning näpuotsaga ka eestlasi. Eestlased, tuleb välja, polnud üldse nii innukad tehniliste erialade õppijad.

Igatahes kujunes asi välja nii, et põlevkiviõlitööstus müüdi natsi-Saksa mereväele ja kindral Laidoner oli selle nõukogu esimees. Lisaks oli Eestiski omalaadne gulaag: koonduslaagrid, kus töötasid põlevkivikaevurid ja -õlikeetjad. Põlevkivi päästis mõnegi eestlase elu – Paul Kogermani oma näiteks. Neist asjadest ka Erik Tammiksaar saates räägib. Saatejuht Marek Strandberg.

11-13. maini vältas rahvusvaheline konverents BIOTOOPIA ja seal räägiti ökosüsteemide erinevatest aspektidest. Nagu ka võrgustumisest ja võrkudest. Seente võrkudest näiteks, millel on oluline, aga lõpuni veel avamata roll ökosüsteemide toimimises. Räägime saates kuidas neid võrgustikke uuritakse ja mis tänaseks teada. Ja ka põhilisest: kuidas inimestele arusaadavaks teha nende võrgustike rolli. Saatekülaline on Tartu Ülikooli molekulaarökoloogia professor Maarja Öpik. Saatejuht Marek Strandberg.

Pandeemia on lõppenuks kuulutatud, aga viiruse mõju jätkub «pika covidi» nimeliste sümptomitega. Perearstidele kurdetakse 10 korda rohkem kummalisi vaevusi, kui haiguslugudest arvata võiks – kas see ongi pikk covid? Millised võimalused on pika covidiga toime tulla? Kas selleks on ravimeid? Külas perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Saatejuht Marek Strandberg.

Paldiskis on [teadmata sisuga tuumaobjekt](https://leht.postimees.ee/7768236/pildid-paldiski-salaparane-tuumaobjekt-tiksub-2040-aastani-ja-laheb-siis-maa-alla), milles on kes-teab-mis sodi betooni alla valatud. Seda pole võimalik puurides uurida. Seda uuritakse müüonitega. Gscani nimeline Eesti ettevõte on ehitanud valmis unikaalse müüonatomograafi, mis kasutab looduses saada olevaid müüoneid. Müüonid pärinevad suure energiaga kosmilistest osakestest, mis Maa atmosfääris molekulidega põrkudes neid tekitavadki. Müüonid, mis on rasked elektronid, tungivad sügavale ainesse ning sealt välja liikudes toovad endaga kaasa ka teabe selle keemilise olemuse ja struktuuri kohta.

Müüonite abil saab navigeerida sügaval ookeanis või kaevanduskäikudes. Müüonite abil osatakse ennustada ka ilmastikunähtusi – orkaane näiteks. Müüonite abil oleks võimalik luua ka relv, mis lendava tuumarelva võiks rivist välja lüüa. Saatekülaline füüsik ja Gscani arendusjuht Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise praktiline pool välja näeb. Saatejuht Marek Strandberg.

Nüüd, kus näib, et koroonapandeemia leebumas, on hetkeseis siiski selline, et Eesti haiglates on koroonanakkusega paarsada inimest. Kui sarnane on 2020 alguse saanud pandeemia 1918. aastal alanud nn Hispaania gripi pandeemiaga ja mis osas need erinevad? Miks ja kui palju on see esialgne viirus tänaseks mutuunud? Mis saab edasi: kas sellised loomadelt inimestele hüppavad haigused jäävadki meid külastama? Kas tuleb ka järgmine pandeemia? Ja kuidas on tegelikult selle kahtlusega, et koroonaviirus pistis plehku või lasti valla mõnest Hiina salalaborist? Kas me teame seda? Saatekülaline Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja pandeemia asju ajanud teadusnõukoja juht Toivo Maimets. Saatejuht Marek Strandberg.

Esimesel aprillil avas Jaan Habicht, mikrobioloog ja ettevõtja, Peedul šokolaadilabori. Kakaopuuvilju, mis on muide marjad, on söödud tuhandeid aastaid. Tuleb välja, et kakaopuuliikegi on tuhandeid ja need puud on vanemad, kui mõnedki mäed Maal. Kui kakaosse ja XIX sajandi keskpaigas leiutaud šokolaadi aga teadulikumalt suhtuda, siis avaneb sootuks uute võimaluste maailm: kakaos olevad rasvad on kui happekindel skafander, et läbi mao kõikesöövitava soolhappelisest koopa jämesooles elavatele mikroorganismidele turgitavaid aineid toimetada. Ei šokolaadi ega kakaodki ei pea tarbima mitte palju, aga seda tuleb teha põhjalikult. Muu hulgas saate teada, mis asi on «Šokolaadikoodeks» ja miks osasid šokolaade saab müüa vaid apteegis. Saatejuht Marek Strandberg.

22. märtsil avaldas Future of Life Institute pöördumise, millega soovitatakse pauslie panna võimaste tehisintellektide arendamine, kuniks pole selge, mis on selliste arendamise tagajärjeks. Tänaseks on see pöördumine kogunud üle 20 000 allkirja. Vahepealne suurem arv – üle 60. tuhande allkirja – tulenes sellest, et sedavõrd suurt allkirjade voogu polnud instituut harjunud töötlema.

Saates on külas Skype'i üks loojatest ja tehnoloogiainvestor Jaan Tallinn. Ta on ka nii selle instituudi asutaja nagu ka pöördumise autor. Juttu tulebki sellest, millised ohud on seotud võimaste tehisintellektide loomisega, miks on need sama ohtlikud, kui tuumarelv, miks neid saab nimetada tulnukateks ning kas need kunagi hakkavad ka me lapsi õpetama? Ja peamine, kas valitsustel on selle vastu midagi võimalik ette võtta? Saatejuht Marek Strandberg.