Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.

Majandusteadus on üsna uus teadus, aga selle objektiks on üsna muutlik kogum: ettevõtted, riigid ja inimesed. Tegemist on mõnes mõttes jõega: selle suund on teada, aga samasse jõkke kaks korda astuda ei saavat. Ega ju saagi. Statistika abil on võimalik esitada ju kõikvõimalikke seoseid, kui vaid tahtmist. Sageli ei tähenda korrelatsioon mõõtmisandmete vahel aga üldse seda, et nendel mõõdetud nähtustel omavahel seost oleks. Majanduse üldine püüd on olla tasakaalus. Muutuste korraldamise tulemused on paraku ennustamatud. Murphy seaduseski on mainitud, et paljudele keerulistele küsimustele on olemas lihtsad vastused... mis sageli on valed. Majanduse mõõtmisest ja varjuteaatri-nähtusest räägivad Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ja saatejuht Marek Strandberg.

Mässi sõnul on lõpparuanne piisavalt detailne ega jäta ühtki põhjust lahti selgitamata, miks Estonia põhja vajus. Ometi on selles aruandes üks suur puudus, mis aastate vältel on kütnud kirgi ja loonud võimaluse välja mõelda vandenõusid. Sellest laevaarheoloog saates ka räägib. Lisaks saame teada, mille poolest on Estonia hukk sarnane soomuslaev Russalka hukuga, mis uppus 101 aastat enne Estoniat. Miks me võtsime ette Estonia huku ja selle aruande?

See on teadmine, mis vajab üle kordamist ja rääkimist vajab ka see puudus, mille kõrvaldamiseta, nagu arvab Mäss, jäävadki vandenõud tekkima ja oma elu elama. Saatejuhid Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.

Mässi sõnul on lõpparuanne piisavalt detailne ega jäta ühtki põhjust lahti selgitamata, miks Estonia põhja vajus. Ometi on selles aruandes üks suur puudus, mis aastate vältel on kütnud kirgi ja loonud võimaluse välja mõelda vandenõusid. Sellest laevaarheoloog saates ka räägib. Lisaks saame teada, mille poolest on Estonia hukk sarnane soomuslaev Russalka hukuga, mis uppus 101 aastat enne Estoniat. Miks me võtsime ette Estonia huku ja selle aruande?

See on teadmine, mis vajab üle kordamist ja rääkimist vajab ka see puudus, mille kõrvaldamiseta, nagu arvab Mäss, jäävadki vandenõud tekkima ja oma elu elama. Saatejuhid Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.

Tegemist on Viru väinaga ja saatekülaline Alexander Lott pole üldsegi mitte maadeavastaja, vaid rahvusvahelise õiguse asjatundja, kes hetkel tööl Norras ja osa ajast ka Tartu Ülikoolis lektorina. Ega Soome lahes ja Läänemereski uut geograafilist maamärki leida ju polekski võimalik. Tegemist ongi pigem õigusliku omapäraga, et eksisteerib veekitsus, kust voolab läbi üüratul hulgal laevu ja kaupu. Mereõigus ongi küsimusist kubisev valdkond: kui keskkonnaohtlik on meresõda? Kuidas ohutult meremiine kahjutuks teha? Saates tuleb juttu ka paljust muustki. Alexander on selle aasta Noore Teadlase Preemia saaja. Saatejuht Marek Strandberg.

Tegemist on Viru väinaga ja saatekülaline Alexander Lott pole üldsegi mitte maadeavastaja, vaid rahvusvahelise õiguse asjatundja, kes hetkel tööl Norras ja osa ajast ka Tartu Ülikoolis lektorina. Ega Soome lahes ja Läänemereski uut geograafilist maamärki leida ju polekski võimalik. Tegemist ongi pigem õigusliku omapäraga, et eksisteerib veekitsus, kust voolab läbi üüratul hulgal laevu ja kaupu. Mereõigus ongi küsimusist kubisev valdkond: kui keskkonnaohtlik on meresõda? Kuidas ohutult meremiine kahjutuks teha? Saates tuleb juttu ka paljust muustki. Alexander on selle aasta Noore Teadlase Preemia saaja. Saatejuht Marek Strandberg.

Mis on kosmoseprügi ja miks see tekib? Kas sellest on võimalik ka lahti saada ja milline roll on ESTCube-2-l selles plaanis? Kuidas kosmoses liikuvat «ühe kinga karbi» suurust masinat liigutada saab, et see end õigesti hoiaks ja kaameratega Maa poole vaataks? Mis on plasmapuri ja kuidas see töötab? Saate ka teada, mis on saanud ESTCube 1 ehitanud üliõpilastest. 12. juulil toimub Telliskivi loomelinnakus kosmosefestival «100 km kaugusel kosmosest» - kuulete ka sellest ja olete oodatud sinnagi külla. Saatekülaslised Katriin Kristmann ning ESTCube kommunikatsioonijuht ja kogu ESTCube projektijuht Hans Teras. Saatejuht Marek Strandberg.

Mis on kosmoseprügi ja miks see tekib? Kas sellest on võimalik ka lahti saada ja milline roll on ESTCube-2-l selles plaanis? Kuidas kosmoses liikuvat «ühe kinga karbi» suurust masinat liigutada saab, et see end õigesti hoiaks ja kaameratega Maa poole vaataks? Mis on plasmapuri ja kuidas see töötab? Saate ka teada, mis on saanud ESTCube 1 ehitanud üliõpilastest. 12. juulil toimub Telliskivi loomelinnakus kosmosefestival «100 km kaugusel kosmosest» - kuulete ka sellest ja olete oodatud sinnagi külla. Saatekülaslised Katriin Kristmann ning ESTCube kommunikatsioonijuht ja kogu ESTCube projektijuht Hans Teras. Saatejuht Marek Strandberg.