Kukkuv õun

Roheline tehnoloogiline pööre eeldab läbimõeldud muutusi majanduses. Võtmesõnaks peab saatekülaline Veljo Kimmel, kes on keskkonnaekspert ja füüsikadoktor, ennekõike lahenduste mitmekesisust. Ta on samal teemal just kirjutanud ka [ülevaateloo Postimehele](https://tehnika.postimees.ee/7814374/peame-ka-liivast-akusid-tootma-hakk). Saatejuht on Marek Strandberg.

Kuidas kindlaks teha, kas turul müüdavad vaat-et arbuusisuurused maasikad on ikka «Eesti omad», nagu ahvatlev silt juba kevade lõpunädalatel nende eest kuulutab? Tuleb välja, et maasikas, kui teda korralikult pinnida ja pigistada, reedab selle kust ta pärit.

Sama saab teha ka muude viljadega ja seda nii kavatatute, kui metsikutega.

Külas on alates 2020. aastast maasikate päritolumaa kindlakstegemise projekti vedanud kolm tarka maasikadetektiivi: agronoom Heidi Kollo, kes on Maaelu teadmuskeskuse (METK) kvaliteedijuht, keemik Liina Kruus, kes sama asutuse teravilja ja söötade labori juhataja ja keemik Katrin Idla, kes oli METKI ühe eellase Põllumajandusuuringute keskuse asedirektor.

Saatejuht Marek Strandberg.

Sel aastal sai Presidendi noore teadlase preemia ka Kuno Kasak, Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor, kes on uurinud märgalasid ja märgalaökosüsteeme.

Nende roll ökosüsteemides on oluline: need aitavad siduda nii süsinikku nagu ka korraldada lämmastikuringet. Küsimus, millele me saates vastust otsime, on: kui palju on vaja veel märgalasid uurida, et aru saada, kui kiiresti hakkab taastatud soo süsinikku siduma?

Kas see toimub 10 või 100 aasta jooksul? Või isegi, kui soost saab süsinikku siduv ökosüsteem ka alles 100 aasta pärast, siis ehk oleks mõistlik need täna valmis ehitada?

Saatejuht Marek Strandberg.

Meremuuseumi merearheoloogia teadur Ivar Treffner kõneleb Titanicu vrakki vaatama sukeldunud süvasukelaparaat Titani hukust ja selle põhjustest. See on uskumatu, millisest sodist see aparaat kokku pandi nagu on uskumatu ka see, milliseid ohumärke ei suudetud märgata. See õnnetus tuli kaugelt ja valjusti ette hüüdes. Muu hulgas teeme juttu ka sellest, milliseid iseehitatud allveeaparaate veel on kasutuses – näiteks narkoveos, mis teadagi seadusevastane tegevus. Saatejuht Marek Strandberg.

Aga on küll. Pärast pikka hoovõttu on teadusrahastuses hakanud puhuma uued tuulekesed. Kas need jõuavad muutusi tekitada eks seda näitab aeg. Eesti teaduse võtmevaldkonnad on paljulubavad. Samas nii mõnigi teadusmahukas ettevõte – Skeleton näiteks – on siinse tolmu pükstel pühkinud ja toimetab hoopis Saksamaal ja Soomes. Miks see nii on, sellest aitab sotti saada Marko Piirsoo Eesti Teadusagentuurist. Saatejuht on Marek Strandberg.

Sel aastal presidendilt noore teadlase preemia saanud Tartu Ülikooli arst-õppejõud Kaspar Tootsi räägib nüüdisaegsest proteesimisest ja sellest, kuidas tullakse toime tavatute nakkustega. Nüüdisajal tehakse seda viiruste abil, sest antibiootikumide suhtes on paljud baktereist täiesti ükskõiksed. Saatejuht Marek Strandberg.

Koroonapandeemia õpetas meile palju uut viiruste kohta. Nüüd oleme targemad.

Aga paraku mitte veel nii targad, et oskaksime täpselt arvata, milline saab olema uus pandeemia. Ühiskonnad, ka Eesti, on suutelised järgmisele pandeemiale kiiremini reageerima ja ilmselt ka sellega paremini toime tulema. Sügiseks peaksid esimesed plaanid tundmatu ohuga toimetulekuks olema üles tähendatud. Saatekülaline Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor ja valitsust nõustava teadusnõukoja liige Margus Varjak. Saatejuht Marek Strandberg.

Erki Tammiksaar on kirjutanud raamatu Kiviõli linna 100. sünnipäevaks. Tegelikult on see raamat põlevkvitööstuse ajaloost. Sellesse on seotud vene, saksa ja rootsi insenerid ning näpuotsaga ka eestlasi. Eestlased, tuleb välja, polnud üldse nii innukad tehniliste erialade õppijad.

Igatahes kujunes asi välja nii, et põlevkiviõlitööstus müüdi natsi-Saksa mereväele ja kindral Laidoner oli selle nõukogu esimees. Lisaks oli Eestiski omalaadne gulaag: koonduslaagrid, kus töötasid põlevkivikaevurid ja -õlikeetjad. Põlevkivi päästis mõnegi eestlase elu – Paul Kogermani oma näiteks. Neist asjadest ka Erik Tammiksaar saates räägib. Saatejuht Marek Strandberg.

11-13. maini vältas rahvusvaheline konverents BIOTOOPIA ja seal räägiti ökosüsteemide erinevatest aspektidest. Nagu ka võrgustumisest ja võrkudest. Seente võrkudest näiteks, millel on oluline, aga lõpuni veel avamata roll ökosüsteemide toimimises. Räägime saates kuidas neid võrgustikke uuritakse ja mis tänaseks teada. Ja ka põhilisest: kuidas inimestele arusaadavaks teha nende võrgustike rolli. Saatekülaline on Tartu Ülikooli molekulaarökoloogia professor Maarja Öpik. Saatejuht Marek Strandberg.

Pandeemia on lõppenuks kuulutatud, aga viiruse mõju jätkub «pika covidi» nimeliste sümptomitega. Perearstidele kurdetakse 10 korda rohkem kummalisi vaevusi, kui haiguslugudest arvata võiks – kas see ongi pikk covid? Millised võimalused on pika covidiga toime tulla? Kas selleks on ravimeid? Külas perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Saatejuht Marek Strandberg.