Toiduvalikud mõjutavad kliimat samal moel nagu transpordivahendite valikud. Võimalik, et liha - väga keskkonnamahukat toidu - söömist peaks piirama. Kas lihatalongid on kauge tulevik? 80% põllumaast on toidu all, mida söödetakse loomadele. 100 kg liha süüakse aastas keskmise Lääne inimese kohta. Kas ukse taga ähvardava toidupuuduse lahenduseks on rakuline põllumajandus? Mida üldse on mõtet kasvatada bioreaktoreis? Neist asjust räägivad Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog, Tallina Tehnikaülikooli toidutehnoloogia professor Petri-Jan Lahtvee ja saatejuht Marek Strandberg.

Toiduvalikud mõjutavad kliimat samal moel nagu transpordivahendite valikud. Võimalik, et liha - väga keskkonnamahukat toidu - söömist peaks piirama. Kas lihatalongid on kauge tulevik? 80% põllumaast on toidu all, mida söödetakse loomadele. 100 kg liha süüakse aastas keskmise Lääne inimese kohta. Kas ukse taga ähvardava toidupuuduse lahenduseks on rakuline põllumajandus? Mida üldse on mõtet kasvatada bioreaktoreis? Neist asjust räägivad Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog, Tallina Tehnikaülikooli toidutehnoloogia professor Petri-Jan Lahtvee ja saatejuht Marek Strandberg.

Vastus on, et tuleb võtta ja süüa. Kust võtta? Sobiliku sügavuse pealt turbarabast, kus see jõhvikas on oma maitseomadused igati hästi säilitanud. Just sellise jõhvika sööja on Kukkuva Õuna külaline. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim. Ta on ka selle aasta üks noore teadlase preemia saajatest. Juttu tuleb taga mõistagi mitte ainult hästisäilinud jõhvikatest aga ka siirdesoodesse ja rabadesse kokku kogutud süsinikust nagu ka sellest, kuidas need võrratud märgalad toimivad ja kui palju me tänaseks neist teame. Saatejuht Marek Strandberg.

Vastus on, et tuleb võtta ja süüa. Kust võtta? Sobiliku sügavuse pealt turbarabast, kus see jõhvikas on oma maitseomadused igati hästi säilitanud. Just sellise jõhvika sööja on Kukkuva Õuna külaline. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim. Ta on ka selle aasta üks noore teadlase preemia saajatest. Juttu tuleb taga mõistagi mitte ainult hästisäilinud jõhvikatest aga ka siirdesoodesse ja rabadesse kokku kogutud süsinikust nagu ka sellest, kuidas need võrratud märgalad toimivad ja kui palju me tänaseks neist teame. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänaseks on Eestis investeeritud 385 MW võimusega päiksejõujaamadesse. Neil on 12 000 omanikku ja arvatakse, et kokku ehitatakse Eestisse ilmselt 1,5 GW võimuses päikesejõujaamu. Mis üldse saab maailma või ka Eesti energeetika tulevikust? Kui palju selles tulevikus on vesinikutehnoloogiaid ja kui palju tuumatehnoloogiaid.

Räägime neist asjust Johann-Gusrtav Lendiga, kes on Enefit Greeni taastuvenergialahenduste juht. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänaseks on Eestis investeeritud 385 MW võimusega päiksejõujaamadesse. Neil on 12 000 omanikku ja arvatakse, et kokku ehitatakse Eestisse ilmselt 1,5 GW võimuses päikesejõujaamu. Mis üldse saab maailma või ka Eesti energeetika tulevikust? Kui palju selles tulevikus on vesinikutehnoloogiaid ja kui palju tuumatehnoloogiaid.

Räägime neist asjust Johann-Gusrtav Lendiga, kes on Enefit Greeni taastuvenergialahenduste juht. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuni 31. maini oli HOP galeriis avatud Rait Präätsa näitus «Kiibikriis». See oli kohe Vene saatkonna kõrval ja Venemaagi vaevleb praegu kiibikriisis. Mida aga arvab klaasikunstnik Rait Prääts inimese ja infotehnika kokkupuudetest? Järeldused, milleni ta jõuab on üllatavad ja täpsed. Lahkame ka neid põhjusi, miks õnnestub inimeste ajusid tundmatuseni ära pesta.

Kunsti ja teaduse piir on imeõhuke, kui seda piiri üldse olemas on. Saatejuht Marek Strandberg. Vaata ka [SIIA](https://tehnika.postimees.ee/7532822/fotod-pomm-tallinnas-vene-saatkonna-juures)!

Kuni 31. maini oli HOP galeriis avatud Rait Präätsa näitus «Kiibikriis». See oli kohe Vene saatkonna kõrval ja Venemaagi vaevleb praegu kiibikriisis. Mida aga arvab klaasikunstnik Rait Prääts inimese ja infotehnika kokkupuudetest? Järeldused, milleni ta jõuab on üllatavad ja täpsed. Lahkame ka neid põhjusi, miks õnnestub inimeste ajusid tundmatuseni ära pesta.

Kunsti ja teaduse piir on imeõhuke, kui seda piiri üldse olemas on. Saatejuht Marek Strandberg. Vaata ka [SIIA](https://tehnika.postimees.ee/7532822/fotod-pomm-tallinnas-vene-saatkonna-juures)!