Kukkuv õun

Teaduse elutööpreemia saanud Asta Õim võitles 1992. aastal julgelt maffiaga, et säilitada Eesti keele instituuti ja selle tegevust. See on väheteada lugu, aga Asta räägib selle ära. Kust tuleb keel ja kui sarnased ja erinevad on keeled? Kuidas peaks õpetama lastele keelt ja mis juhtub siis, kui vanematel pole peres ühist keelt, mida piisavalt osataks, aga ometi suheldakse lapsega just selles keeles? Kas võro ja seto keeled on keeled? Kui head keeleuuneajad on eestlased ja kas kõneroboteid peaks kartma? Nii neist, kui muudestki teemadest räägib saatekülaline Asta Õim.

Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas sai võimalikuks, et kõnerobot nii inimpäraselt vestelda suudab ja seda ka nii Eesti, Võro kui Seto keelteski? Miks läheb kõnerobot vahel siiski ropuks ja kurjaks kätte? Kas kõnerobot oskab ka malet mängida? Kas singulaarsus võib jõuda meieni mitte robotite antud käskude kaudu, vaid vastupidi: meeldiva sõltuvuse kaudu? Ja mida teha koolis: kas keelata vestlusrobotid või vastupidi – õpetada nendega osavalt ringi käima? Saatekülaline on Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...» ...ainult peate ise teadma, milliseid viiteid see vestlusrobot kasutab. Kasutaja vastutab - robot ei vastuta. Suhtlev tehisintellekt on suur revolutsioon, mis jääb ajaloos meelde ehk rohkemgi kui koroonapandeemia. Kas aga tehisintellekti peab kartma või peab kartma ikkagi inimest, kes seda kasutab? Milliseid võimalusi pakub tehisintellekt näiteks majade sisekliima juhtimisel ja mis meid ees ootab? Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli tarkvaraprofessorid Juri Belikov ja Eduard Petlenkov. Saatejuht Marek Strandberg.

Tõlkimine, kirjutamine, autojuhtimine, haiguste diagnoosimine, rakettide sihtimine, kohtumõistmine ja kohtualuse kaitsmine – pole valdkonda, kuhu inimesed poleks tehisintellekti, tegelikult masinõppe algoritme, rakendanud. Isegi see on välja arvutatud, millal saabub singulaarus - hetk, kui masinmõistus ületab inimese oma. Mida sellest arvata ja mida me selle kohta teame? Selle üle arutavad Postimehe teadustoimetuse ajakirjanikud Mariliis Kolk, Sten Kohlmann ja Kaido Einama. Saatejuht Marek Strandberg.

Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei ole järgnevatel. Keegi ei taha olla põlvkonnas, kes koristavad eelnevate põlvede sodi ja lahendavad nende tekitatud probleeme. Saatekülaline on Keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. Saatejuht Marek Stradberg.

Eesti teadlaskond on saanud märkmisväärse rahasüsti Euroopast, et aidata veelgi paremaid jalgu alla siinsele sünteetilisele bioloogiale. Kuidas pärmide ümberõpetamisega toota liha ja piimaavalke? Milliseid materjale saab veel valmistada ümber kujundatud bakterite, pärmide ja vetikate abil? Saate ka teada, kuidas kunstlikult loodud õllepärm parimad degustaatorid ära tüssas – heas mõttes! Ja kõige lõpuks räägime ka NASA poolt taas käivitatud tulnukateuuringust – mida meil siis ikka päriselt karta on? Külas on Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Saatejuht Marek Strandberg.

Teeme juttu merealade võõrliikidest, kes tulevad Läänemerre nii laevade kui vesiviljelusega. Neid on siin üksjagu ja muu loodus kohaneb nendega pika vinnaga. Näiteks ümarmudilaid on alles viimastel aastatel õppinud mõned kalad toiduks kasutama. Inimene ka. Huvitav, kas mõni võõrliik on kunagi mõne kohaliku liigi ka välja suretanud? Ja huvitav, kui paks on kõige paksem elusolendite kiht, mis laevapõhja alt leitud? Lisaks sellele saate teada ka seda, kes on see organism, kes siinkandis usinalt fosforit «kaevandab»? Saatekülaline on Tartu Ülikooli ja Taani Tehnikaülikooli prfessor Henn Ojaveer. Saatejuht Marek Strandberg.

Elundidoonorlus on teada ja tuntud asi. Samuti saab annetada oma keha surmajärgselt teadulike uurimuste jaks. Aga kas oleks vajadust ka selle järele, et annetada oma käitumist puudutav andmekogum, selleks, et käitumispühholoogid saaksid inimestest parema pildi? Kuidas inimesed üldse stressiga toime tulevad või siis ei tule ja kuidas on meid mõjutanud möödnuva aasta kobarkriisid. Sellest räägib Tartu Ülikooli psühholoog Andero Uusberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti meditsiini ees on nüüd kaks tõsist ülesannet: kuidas toime tulla suurõnnetustega ja kuidas toime tulla sõja ajal. Need ei ole üks ja sama asi. Suurõnnetuse puhul on haiglad terved, aga arstide koormus suur. Sõja korral pommitatakse haiglad väga suure tõenäosusega maatasa ja arstide koormus on täiesti ennustamatu. Räägime ka sellest, mille poolest sõjaväljakirurgia erineb sellest, mis turvalistes haiglastes toimub, aga ka sellest, mida on tsiviilmeditsiinil õppida sõjaväljakogemusest. Saatekülaline kirurg ja suure missioonikogemusega välikirurg ning reservohvitser Tiit Meren. Saatejuht Marek Strandberg.

Ilma ennustamine ja ka kliima ennustamine õnnestub aina täpsemalt: sajad tehiskaaslased ja tuhanded ilmajaamad üle maailma võimaldavad aina täpsemalt kindlaks määrata ilmaprotsesside hetkeseisu. Tänapäeval ulatuvad ilma mõjutavad asjaolud kuni 50 km kõrgusele. Füüsikaseadusi kasutades aga saamegi ilma ennustada üsna pikalt ette aga kahjuks mitte liiga pikalt. Vähemalt ei õnnestu see meie laiuskraadidel ja konkreetselt ka Eesti jaoks. Miks see nii on, selgitab saates Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post. Saame teada ka, miks on lootusetu vägivaldselt kliimaprotsesse mõjutama asuda aga ka seda, milliseid nö loomulikke eksperimente kliima osas teha saab. Selliseid, millised kukuvad nagu juhuse tahtel ise välja.

Saatejuht Marek Straneberg.

Loe ka: [https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus ](https://teadus.postimees.ee/7661855/piia-post-kas-seaporn-suudab-talveilma-toesti-paremini-ennustada-kui-teadus )