Riigi teaduspreemia anti immuunsüsteemi vananemise uurimise eest Kai Kisandile ja Pärt Petersonile, mõlemad Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessorid. Üks peamisi põhjusi immuunsüsteemi vanameisel on tüümuse ehk harkelundi kahanemine. See on aga koht, kus immuunrakke «koolitatakse». Kuidas vanemas eas vähem toimiva immuunsüsteemiga toime tulla ja milleks on vajalik koroonaviiruse vastane vaktsineerimine (seda just vanemas eas), sellest saates juttu tulebki. Saatejuht Marek Strandberg.

Riigi teaduspreemia anti immuunsüsteemi vananemise uurimise eest Kai Kisandile ja Pärt Petersonile, mõlemad Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessorid. Üks peamisi põhjusi immuunsüsteemi vanameisel on tüümuse ehk harkelundi kahanemine. See on aga koht, kus immuunrakke «koolitatakse». Kuidas vanemas eas vähem toimiva immuunsüsteemiga toime tulla ja milleks on vajalik koroonaviiruse vastane vaktsineerimine (seda just vanemas eas), sellest saates juttu tulebki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänaseks on kindlaks tehtud, et on umbes 2000-2500 erinevat ajurakutüüpi, millistest koosneb nii 70 miljoni ajurakuga hiire kui ka 100 miljardi ajurakuga inimese aju. Neisse on kirjutatud suur hulk kaasa sündinud tunge (motivatsioone) ning tunnetus näibki neile toetuvat. Pole olemas üksikuid ajupiirkondi, mis vastutaksid mõne kindla funktsiooni eest. Juba sel aastal avaldatav hiire aju anatoomia atlas avab tõsiasja, et imepisikeses ajupiirkonnaski eksisteerib rööbiti kümneid ja kümneid erinevaid ajurakutüüpe millised moodustavadki võrgustiku, millel põhineb loomade tunnetus. Kus on aga teadvus? Sellele küsimusele püüamegi vastuseid otsida koos psühholoogi ja postimehe ajakirjaniku Aimar Altosaarega. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänaseks on kindlaks tehtud, et on umbes 2000-2500 erinevat ajurakutüüpi, millistest koosneb nii 70 miljoni ajurakuga hiire kui ka 100 miljardi ajurakuga inimese aju. Neisse on kirjutatud suur hulk kaasa sündinud tunge (motivatsioone) ning tunnetus näibki neile toetuvat. Pole olemas üksikuid ajupiirkondi, mis vastutaksid mõne kindla funktsiooni eest. Juba sel aastal avaldatav hiire aju anatoomia atlas avab tõsiasja, et imepisikeses ajupiirkonnaski eksisteerib rööbiti kümneid ja kümneid erinevaid ajurakutüüpe millised moodustavadki võrgustiku, millel põhineb loomade tunnetus. Kus on aga teadvus? Sellele küsimusele püüamegi vastuseid otsida koos psühholoogi ja postimehe ajakirjaniku Aimar Altosaarega. Saatejuht Marek Strandberg.

Ülimalt kliimasõbralik kütus on vesinik. See põleb ja tekib vaid vesi. Seda saab toota vett elektrolüüsides. Kui vool sinna pärineb tuulegeneraatoreist või päikesepaneelidest on süsinikujalajälg pea olematu. Millised on aga poliitilised ja majanduslikud takistused vesinikumajanduse käivitamiseks? Kasvõi Euroopas vaid. Millised on tehnoloogilised võimalused ja kui kiiresti võiks vesinikuajastu saabuda?

Saates on külas Eesti kliima- ja energiaküsimuste erisaadik Kaja Tael ja Eesti Vesinikuklastri tegevjuht Sven Parkel. Saatejuht Marek Strandberg.

Ülimalt kliimasõbralik kütus on vesinik. See põleb ja tekib vaid vesi. Seda saab toota vett elektrolüüsides. Kui vool sinna pärineb tuulegeneraatoreist või päikesepaneelidest on süsinikujalajälg pea olematu. Millised on aga poliitilised ja majanduslikud takistused vesinikumajanduse käivitamiseks? Kasvõi Euroopas vaid. Millised on tehnoloogilised võimalused ja kui kiiresti võiks vesinikuajastu saabuda?

Saates on külas Eesti kliima- ja energiaküsimuste erisaadik Kaja Tael ja Eesti Vesinikuklastri tegevjuht Sven Parkel. Saatejuht Marek Strandberg.

Genoomist saadud juhenditega valmivad me rakud ja kogu keha. Väikesed muutused rakkude toimimises võivad aga mõjustada seda, kuidas ravimeid või ka vaktsiine vastu võetakse ja mil moel nende mõju avaldub. On neid, kelles ravim muundub aga samas ei kipu tekkinud jäägid piisava kiirusega organismist lahkuma. See võib tekitada märkimisvärseid kõrvalmõjusid.

Tartu Ülikooli professori Lili Milaniga räägimegi neist asjust nagu ka Geenivaramu uuest uuringust, et kindlaks teha, kuidas geenid siinkandis inimeste ravimite toimet mõjutavad.

Ja ühest asjast räägime veel: sellest, miks mõned geenitestid, mida näiteks internetist vähese raha eest osta saab, ongi kordi odavamad, kui nende eeldatav tegemine muidu maksaks.

Saatejuht on Marek Strandberg.

Genoomist saadud juhenditega valmivad me rakud ja kogu keha. Väikesed muutused rakkude toimimises võivad aga mõjustada seda, kuidas ravimeid või ka vaktsiine vastu võetakse ja mil moel nende mõju avaldub. On neid, kelles ravim muundub aga samas ei kipu tekkinud jäägid piisava kiirusega organismist lahkuma. See võib tekitada märkimisvärseid kõrvalmõjusid.

Tartu Ülikooli professori Lili Milaniga räägimegi neist asjust nagu ka Geenivaramu uuest uuringust, et kindlaks teha, kuidas geenid siinkandis inimeste ravimite toimet mõjutavad.

Ja ühest asjast räägime veel: sellest, miks mõned geenitestid, mida näiteks internetist vähese raha eest osta saab, ongi kordi odavamad, kui nende eeldatav tegemine muidu maksaks.

Saatejuht on Marek Strandberg.

Tänapäeval 3D prinditakse toitu, proteese, kohvitasse, nii majade makette kui suuri majugi. Viimaseid näiteks betooniprinteritega. Asi siis valmis printida üks elektrimootor? Õigem oleks muidugi öelda valmistada see kihtlisandustehnika abil. Just sellealaste tööde eest on Tallina Tehnikaülikooli professor Ants Kallaste saanud ka selle aasta riikliku teaduspreemia. Saates räägimegi, kuidas võiks välja näha elektrijuhtide, isolaatorite ja magnetmaterjalide samaaegne «kokkutrükkimine». Saatejuht Marek Strandberg.

Tänapäeval 3D prinditakse toitu, proteese, kohvitasse, nii majade makette kui suuri majugi. Viimaseid näiteks betooniprinteritega. Asi siis valmis printida üks elektrimootor? Õigem oleks muidugi öelda valmistada see kihtlisandustehnika abil. Just sellealaste tööde eest on Tallina Tehnikaülikooli professor Ants Kallaste saanud ka selle aasta riikliku teaduspreemia. Saates räägimegi, kuidas võiks välja näha elektrijuhtide, isolaatorite ja magnetmaterjalide samaaegne «kokkutrükkimine». Saatejuht Marek Strandberg.