14. sajandi katk Euroopas puudutas ilmselt linnaelu, sest õietolmu sadestused näitavad seda, et maa piirkondades peeti põldu ikka edasi. Õietolm liidab nii paljutki: ka seda, millisest ajast on põldu peetud ja mida on põldudel kasvatatud.

Sellest, mida õietolm inimtegevuse kohta teada annab räägivad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadur Anneli Poska ja sama instituudi professor Siim Veski. Saatejuht Marek Strandberg.

14. sajandi katk Euroopas puudutas ilmselt linnaelu, sest õietolmu sadestused näitavad seda, et maa piirkondades peeti põldu ikka edasi. Õietolm liidab nii paljutki: ka seda, millisest ajast on põldu peetud ja mida on põldudel kasvatatud.

Sellest, mida õietolm inimtegevuse kohta teada annab räägivad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi teadur Anneli Poska ja sama instituudi professor Siim Veski. Saatejuht Marek Strandberg.

Seotult Vene-Ukraina sõjaga on reaalne oht, et rohepöördest ei jää midagi järgi: maailm pöördub tagasi fosiilkütuste poole, kogu vaba raha kulub sõjakulude katteks. Ökoloog Mihkel Kanguriga räägime sellest, kas maailmas, kus inimesed inimesi tapavad ja saadavad korda eriskummalisi julmusi, on lootust, et needsamad inimesed ühtäkki looduse suhtes tähelepanelikumad on? Kuidas nii sõjakriisisit, kui kliimakriisist välja tulla? Kas me saame üldse rääkida sellest, et energiakulutused saavad ja peavad ka edaspidi kasvama või on siin sootuks muud arenguteed. Saatejuht Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Seotult Vene-Ukraina sõjaga on reaalne oht, et rohepöördest ei jää midagi järgi: maailm pöördub tagasi fosiilkütuste poole, kogu vaba raha kulub sõjakulude katteks. Ökoloog Mihkel Kanguriga räägime sellest, kas maailmas, kus inimesed inimesi tapavad ja saadavad korda eriskummalisi julmusi, on lootust, et needsamad inimesed ühtäkki looduse suhtes tähelepanelikumad on? Kuidas nii sõjakriisisit, kui kliimakriisist välja tulla? Kas me saame üldse rääkida sellest, et energiakulutused saavad ja peavad ka edaspidi kasvama või on siin sootuks muud arenguteed. Saatejuht Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Lundi ülikoolis on Taani, Venemaa ja Hiina ülikoolide koostöös kindlaks tehtud kuidas reeniumit sisaldav katalüsaator suudab õhus oleva süsihappegaasi muuta vingugaasiks. Vingugaas – CO – on keemiliselt reaktsioonivõimekas ja nii saabki sel moel valmistada erinvaid materjaale. Selle nähtuse, kuidas see imetabane reeniumiühend salvestab valguse toimel elektrone, et neid siis kahte elektroni nõudev keemiline reaktsioon, CO2 —> CO, läbi viia. Selle protsessi olemuse tegi kindlaks keemilise füüsika professor Tõnu Pullerits, kes on varasemalt uurinud nii fotosünteesi nagu ka uusi päikeseeleketrilisi materjale. Tõnu Pulleritsuga vestleb saatejuht Marek Strandberg.

Lundi ülikoolis on Taani, Venemaa ja Hiina ülikoolide koostöös kindlaks tehtud kuidas reeniumit sisaldav katalüsaator suudab õhus oleva süsihappegaasi muuta vingugaasiks. Vingugaas – CO – on keemiliselt reaktsioonivõimekas ja nii saabki sel moel valmistada erinvaid materjaale. Selle nähtuse, kuidas see imetabane reeniumiühend salvestab valguse toimel elektrone, et neid siis kahte elektroni nõudev keemiline reaktsioon, CO2 —> CO, läbi viia. Selle protsessi olemuse tegi kindlaks keemilise füüsika professor Tõnu Pullerits, kes on varasemalt uurinud nii fotosünteesi nagu ka uusi päikeseeleketrilisi materjale. Tõnu Pulleritsuga vestleb saatejuht Marek Strandberg.

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa.

Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik.

Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa.

Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik.

Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta.

Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele.

Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.

Eestisse kavandatakse vana tüüpi tuumajaama. See on ilmselt lootustandev rahamasin aga innovatsioonist on see kaugel. Ainuüksi põhjamaades on iduettevõtjad loomas kolme uue põlvkonna reaktorit. Sellist, mis vanade jaamad tuumajäätmedki suudaksid energiaks muuta.

Uute reaktorite efektiivsus oleks mäekõrguselt üle senistest nagu annaksid sellised kiiretel neutroneil ja kõrgtemperatuursed energiamasinad uue hingamise ka keemiatööstusele.

Mille poolest erinevad reaktorid üksteisest erinevad ja millal siis ikka Päike maa peale saabub ja juhitav termotuumareaktsioon tööstuslikuks muudetakse? Neile küsimustele otsivad vastuseid füüsik Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.