Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.

Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.

Kavandamisel on kolm käiku veenusele. Kaks esimest 2023. ja 2026. aastal. Kolmas peaks toimuma umbes 2030 aasta paiku. Tartu Ülikoolis on loomisel selle 2023. aastal Veenusele jõudva automaatjaama tarvis sensorite ehitamine. Just need peavadki kindlaks tegema, kas Veenuse atmosfäär on «täpiline». Mida tähendab «täpiline»? Aga seda, kas seal atmosfääris lendlevad arvatavalt kõrvuti kontsentreeritud väävelhappe piiskadega ka lahjemad piisad.

Veenuse atmosfäär on aga nii tihe, et selle pinna peal küünib rõhk sajakordseks Maaga võrreldes. Ja pealegi: arvatakse et sealses atmosfääris, nii 60 km kõrgusel Veenuse pinna kohal, võib isegi elu olla. Aga milline elu ja kas nende automaatjaamadega saadakse sellest teada? Sellest räägime Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusaluga. Saatejuht Marek Strandberg.

Kavandamisel on kolm käiku veenusele. Kaks esimest 2023. ja 2026. aastal. Kolmas peaks toimuma umbes 2030 aasta paiku. Tartu Ülikoolis on loomisel selle 2023. aastal Veenusele jõudva automaatjaama tarvis sensorite ehitamine. Just need peavadki kindlaks tegema, kas Veenuse atmosfäär on «täpiline». Mida tähendab «täpiline»? Aga seda, kas seal atmosfääris lendlevad arvatavalt kõrvuti kontsentreeritud väävelhappe piiskadega ka lahjemad piisad.

Veenuse atmosfäär on aga nii tihe, et selle pinna peal küünib rõhk sajakordseks Maaga võrreldes. Ja pealegi: arvatakse et sealses atmosfääris, nii 60 km kõrgusel Veenuse pinna kohal, võib isegi elu olla. Aga milline elu ja kas nende automaatjaamadega saadakse sellest teada? Sellest räägime Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusaluga. Saatejuht Marek Strandberg.

Meile sajab peale müüoniote «vihm». On kogu aeg sadanud, kuid juhuse ja geniaalsuse kokkusattumise tõttu, on täna õpitud neid kasutama asjade sisse vaatamiseks. Seda on tegemas Eesti ettevõte G-Scan. Vaid looduses olevate osakeste voos reedavad end nii peidetud lõhkeained, narkootikumid, mürgid ja relvadki. Kas aga Kremli kööki kuuluvast polooniumistki aimu võiks saada? Millise juhusega on tegemist ja mis meid müüontomograafia asjus tulevikus ootab? Tulevikus lebate rahumeeli apteegis, loomulik müüonite vihm sajab te peale ja vaid loetud minutitega saate teada, kas teid ohustab luude hõrenemine ja kui teil ongi luude hõrenemine, kas siis arsti määratud ravim ka aitab. Täna on see ravi nii pika vinnaga, et kui olete paar aastat ravimit söönud saate teada, kas see toimib või mitte. Külas G-Scani tegevjuht Hannes Plinte ja juhatuse esimees Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Meile sajab peale müüoniote «vihm». On kogu aeg sadanud, kuid juhuse ja geniaalsuse kokkusattumise tõttu, on täna õpitud neid kasutama asjade sisse vaatamiseks. Seda on tegemas Eesti ettevõte G-Scan. Vaid looduses olevate osakeste voos reedavad end nii peidetud lõhkeained, narkootikumid, mürgid ja relvadki. Kas aga Kremli kööki kuuluvast polooniumistki aimu võiks saada? Millise juhusega on tegemist ja mis meid müüontomograafia asjus tulevikus ootab? Tulevikus lebate rahumeeli apteegis, loomulik müüonite vihm sajab te peale ja vaid loetud minutitega saate teada, kas teid ohustab luude hõrenemine ja kui teil ongi luude hõrenemine, kas siis arsti määratud ravim ka aitab. Täna on see ravi nii pika vinnaga, et kui olete paar aastat ravimit söönud saate teada, kas see toimib või mitte. Külas G-Scani tegevjuht Hannes Plinte ja juhatuse esimees Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas on tekkinud nüüdisaegne rahasüsteem? Milline on Eesti osa selles ja milline eestlaste osa? Kas keskpangad on kasiinopidajad või tasakaaluhoidjad? Miks ei sobi krüptovaluutad maksevahenditeks? Me kuuleme, loeme ja näeme valitsusi kurtmas, et rohepöördeks pole kusagilt raha võtta. Kas see on päriselt ikka nii? Keskpangad on tekitanud triljonitesse ulatuvates kogustes raha ja selle eest on kokku ostetud erinevaid varasid. Võlakirju näiteks. Miks see raha siis kasutusse pole läinud? Põhjus näib olevat selgete kokkulepete ja plaanide puudumises. Nende olemasolul võiks neist triljonitest kommertspankades saada kümned ja sajad triljonid, ütleb saatekülaline, Eesti Panga uuringute osakonna ökonomist ja majandusteadlane Peeter Luikmel. Temaga vestleb Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Kuidas on tekkinud nüüdisaegne rahasüsteem? Milline on Eesti osa selles ja milline eestlaste osa? Kas keskpangad on kasiinopidajad või tasakaaluhoidjad? Miks ei sobi krüptovaluutad maksevahenditeks? Me kuuleme, loeme ja näeme valitsusi kurtmas, et rohepöördeks pole kusagilt raha võtta. Kas see on päriselt ikka nii? Keskpangad on tekitanud triljonitesse ulatuvates kogustes raha ja selle eest on kokku ostetud erinevaid varasid. Võlakirju näiteks. Miks see raha siis kasutusse pole läinud? Põhjus näib olevat selgete kokkulepete ja plaanide puudumises. Nende olemasolul võiks neist triljonitest kommertspankades saada kümned ja sajad triljonid, ütleb saatekülaline, Eesti Panga uuringute osakonna ökonomist ja majandusteadlane Peeter Luikmel. Temaga vestleb Postimehe teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

COP26 riikidevaheline kliimakonverents tõi üsna lahja tulemuse. Suurimaks väärtuseks on siiski asjaolu, et järgmisel aastal konverents siiski tuleb taas kokku.

Üheks suurimaks probleemiks on muu hulgas asjaolu, et 1992 aastast alates on enamus maailma rahvastikust uuenenud. Paraku pole uuenenud nende aastate vältel koolihariduse sisu. Stuudios Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.

COP26 riikidevaheline kliimakonverents tõi üsna lahja tulemuse. Suurimaks väärtuseks on siiski asjaolu, et järgmisel aastal konverents siiski tuleb taas kokku.

Üheks suurimaks probleemiks on muu hulgas asjaolu, et 1992 aastast alates on enamus maailma rahvastikust uuenenud. Paraku pole uuenenud nende aastate vältel koolihariduse sisu. Stuudios Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.